Hyperebaaktiivne | Marianni raamatublogi: ostud

DXXXV

ehk Daphnega kirbuturul

Üle ma ei tea kui pika aja sain kokku oma sõbranna Daphnega, kes viis mu Sadama turu hoones asuvale kirbuturule, kus ma kunagi varem käinud polnud. Tegu oli siis bokside väljarentimise tüüpi kirbukaga, mitte müüjaga vahetu suhtlemisega. Uudistasime päris pikalt seal riiulite vahel. Täpi kahmas endale kleiti kokku, ma uurisin pigem pudi-padi. Riidekapid mul nii täis, et pole mõtet sinna lisa osta. Kui mu sõbranna oma leide selga proovis, siis leidsin kabiini kõrvalt pakid uute Primarki sokkidega. Mul ongi suveks heledamaid vaja, nii et võtsin ühe 7-se siniste toonidega paki ja ühe 5-se triibuliste paki. Vot nii asjalik mu kirbukal käik oligi.

See polnud aga kõik. Edasi viis meie tee vanadesse tutavatesse - Paavli ja Popovi kaltsukatesse. Enne tegime aga paar pilti varasuvisel alleel trammirööbaste kõrval.

Kui paar aastat tagasi mina sarnaselt Daphnele tulin kaltsukatuurilt tagasi pungil riietekilekotiga, siis seekord rändas minuga koju ü h e k s a raamatut. Kuidas ma saakski jätta mõne huvitavana tunduva teose riiulile, kui hinnaks on märgitud 1 euro või 50 senti või veel alla selle!?

Oled neist mõnda raamatut lugenud? Jaga muljeid!

Millistest kaltsukatest veel raamatuid tasub otsida?

19:59
0 Comments

DXIX

arvamus

ehk vahepeal kirjutan teile ka mis ma teen

Nii suurt sündmust rohkete piltidega, mis eraldi postitust vääriks praegu olnud pole, seega jagan lihtsalt pilte oma telefonist. Minu eluga kursis püsimiseks tarvitseb lihtsalt mu instagrami jälgida. Vabandust, kui tundub, et ma edevaks muutunud, aga mulle meeldib pilte teha ja neid ka jagada. Abiks on minu armas iPhone 5S, alguses hoidsin end küll tagasi, aga nüüd ainult klõpsin.

Üks minu lemmikuid tõestusreaktsioone - keskmises katseklaasis on sade kuldsete lehekeste näol, mis tekkis. See oli vist elementide keemia labor, kus me õpime, kuidas lahusest erinevaid elemente (ehk siis nende katioone ja anioone) tõestada. Kooli keemiatundidele on see kõige sarnasem, näiteks mõningad tõestusreaktsioonid nägin juba GAGis ära, aga ülikoolis on asi siiski keerukam. Õppisin ära sellise võtte nagu tsentrifuugimine - spetsiaalses tsentrifuugklaasis (nagu katseklaas aga lühem) tuleb lahus panna masinasse, kus ta suurel kiirusel tiirleb ja seetõttu sade vajub põhja ja vedelik ehk tsentrifugaat jääb pinnale, kust ta pipetiga sademest eemaldada saab.

Orgaanilise keemia laboris on selline vahva väike peegel ruumis, kuhu oma koti ja asjad jätta saab. Ükskord jõudsin veidi varem sinna ja kasutasin ülejäänud aega selfie'ks. Tegelikult tahtsin oma uut telefoniümbrist pildistada ja t-särki, mis on karjäärimessi Võti Tulevikku reklaamiks.

Võti Tulevikku ise toimus märtsi alguses ja oli väga vahva üritus. Toimusid töötoad ja loengud ning loomulikult suur mess. Mulle küll karjäärimõttes sellest kasu polnud, kuna esmakursuslasena kohe praktika- või töökohta raske leida. Aitasin aga korraldusele kaasa ja selle poolest olen küll kogemuse võrra rikkam. Üritan järgmisel aastal kindlasti oma blogis ka reklaami teha, et rahvast kohale kutsuda.

Peale üritust oli vaja TTÜ pealt õhupallid kokku korjata. Ma kokku ei lugenudki, kui palju neid mul käe küljes oli. Viitsisin päris pikalt niimoodi ringi siblida, aitasin isegi toole-laudu tassida, pallid peakohal tolknemas. Ükshetk sai siiski villand ja lõikasin selle kobara lahti. Nii veider oli, kui heelium enam kätt ülespoole sikutamas polnud.

Nagu messidele iseloomulik, siis jagati palju pastakaid ja muud nänni. Jossu vaese tudengina krabas neid endale korralikult kokku. Pildil on ka EQUA joogipudel Nortali poolt. Samasuguse sain mina ka, aga pastakate järgi ise ei tormanud.

Kui see suur üritus läbi sai, siis oli aega odus puhata, Ostsin endale Maximast ilusa kevadise padja, sest peale youtube'st erinevate sisustusvideote vaatamist tekkis tahtmine oma tuba kaunistada.

Ma pean tunnistama, et enne veidi eksisin, sest üks suur üritus siiski oli, millest eraldi oleks võinud kirjutada, nimelt siis teklitseremoonia. Mina kui tubli esmakursuslane sain endale tekli ja veel täitsa tasuta. Siinkohal võin uhkustada oma keskmise hindega, mis oli 5,0. Kahtlen, kas see number ka sel semestril nii ilusaks jääb, sest mul on selline aine nagu Mikro-Makroökonoomika, mis on puhas majandusaine ja jääb keemiast päris kaugele ja on maruigav. Lisaks veel mahukas biokeemia, mida sihin hetkel 4 peale.

Peale tekli anti veel kollane tulp ja tunnistus. Jagati kringlit ja šampust. Mul üks kursusekaaslane nägi, et inimesed väga seda viimast ei võta ning krabas kohe 4 klaasi üksteise järel, sest muidu läheks raisku. Meil on üldse nii tubli seltskond, et teaduskonna 10-st tublimast 8 olid minu kursuselt. Pluss kaks geenitehnoloogi, kellest üks oli Kristi. Nagu alati, siis tublide tunnustamisel olid ikka vana hea nelik GAGist - mina, Kristi, Marianne ja Herman.

Edasi liikudes, siis sain EBEC Tallinn 2015 projektitiimi, täpsemalt siis turundusjuhi kohale. Minu ülesandeks on siis üritust promoda, et saada palju osalejaid. Meil oli tiimikoolitus, kus õpetati kuidas hästi koos funktsioneerida ning selle raames esimene ülesanne oli see silt võimalikut kõrgele panna. Teised tegid pätti ja mina ronisin ja lakke sildike saigi. Poole koolituse pealt tuli üks nurk lahti ja hiljem kukkus see kahjuks Maretile pähe. Kusjuures ta enne just mainis, et ta kindel, et see talle pähe kukub.

Vahepeal olid ilmad nii ilusad, et saime Carliga jooksma minna. Siiani see kahjuks selle aasta ainsaks korraks jäänud. Ma ei suuda end üldse trenni tegema motiveerida. Öösel enne uinumist tulevad küll mõtted, et ärkan varem ja võimlen või teen väikse jooksuringi, aga hommikul on uni nii magus ja peale kooli ei suuda ka aega leida. Õnneks ma veel väga paks ei näe välja.

Selline üritus olika vahepeal nagu TTÜ avatud uste päev. See oli siis koolivaheaja keskel, kui gümnasistid said ülikoolivõimalusi uurida. Pakuti, et otsitakse abilisi, kes oma teaduskonnast räägiks ja katseid teeks. Ütlesin "jah" ning Relika ja Anna tegid sama. Kuna jooksime üritusele otse kontrolltöölt, siis kohale jõudes olime veidi kui peata kanad, meie asjad olid vales kohas, ettevalmistuseks ei jäänud pea üldse aega ja seda, mis me nüüd tegema peame ei teadnud ka. Lõpuks saime vajalikud ained kokku segatud ja huvilistele katseid näidata või isegi proovida anda. Kolmast põrsakesest oli tuttav vaid kuiv jää ning seetõttu oli endalgi huvitav mõnd asja proovida, näiteks valgusfoorikatset, mis toimis aine oksüdatsiooniastme muutumise tõttu. Meie teaduskonna huvilistel oli võimalik minna loodusteaduste majja laboreid vaatama ning sinna gruppidesse said kiirelt kohad täis. Vahva oli see, et kõigile huvlistele anti kleepsud kirjaga "Tulevane keemik".

Mingi aeg oli mul tellimisbuum, sest sain stipendiumiraha kätte ja tundsin end meeletult rikkana. Lisaks odavatele hiina ehetele ja telefoniümbristele, saabus mulle ka pakk rahvaraamatust. Otsustasin lugeda ära R. Yancey tulnukateemalise sarja esimese ja teise osa. Goodreadsi kirjutasin oma arvamusest pikemalt, natuke pettusin neis, polnud nii põnevad kui ootasin. Samas filmi ootan endiselt elevusega, sest Chloe teeb kindlalt mitu korda nauditavamaks selle loo. Kolmandat raamatut ootan ka, sest peale teist osa läks lugu selgemaks ja loogilisemaks.

Ma loodan, et laboripildid ikka huvi pakuvad, seetõttu lisan ühe orgaanilise keemia labori pildi veel siia. Seal tegeleme ainete sünteesiga. Kodus töötad läbi, et mis tunnis tegema hakkad, otsid ainete omadused ja ohtlikuse. Kohapeal pead juba ise teadma, milline aparatuur vaja ehitada, küsid vajalikud klaasesemed ja ehitad lauale asja püsti. Eeskiri on ees, mida kokku segama pead ja mis sellega teha, kas siis kuumutada, jahutada, filtrida, segada, destilleerida jne. Nüüdseks on mul praktiline osa juba tehtud, just eile, reedel sain kaalutud oma lõputöö, milleks oli 5-nonanool. Siin pildil on lõputöö esimene osa, kui hakkasin sünteesima etüülformiaati, millest siis edasi see alkohol saada tuli.

Mingi aeg, kui Carli juures jälle nädala elasin, sain hommikul autoga kooli, aga tunnike varem, kui loeng hakkas. Läksin reklaami õnge ja ostsin kamalutäie essence'i tooteid, mida siis katsetasin. Sinine silmapliiats mulle täitsa meeldib. Küünelakid on ka okeid. Ostsin teed ja tahtsin raamatut lugeda, aga ei saanud, sest jälle tuldi South-Westernist rääkima.

Iga kevad on ikka vaja uued tossud osta. Kaalusin kaua, kas osta uued Adidas superstarid, aga need nägid selle lillemustriga veidrad välja, seega ostsin 20 eurot odavama variandi, mis riidest ja kõrgema sääreosaga, nimetada ma neid ei osta. Muidugi oli vaja särk ka juurde osta.

Ilmad jälle kehvaks ja märjaks kiskunud, aga päikselisematel päevadel julgesin isegi uued papud demostreerimiseks jalga panna. Alguses hakkasid hõõruma, sest teksasääred kippusid jalanõu seest välja tulema ja loomulikult olid mul madalad sokid. Muidu jumaldan neid ja ootan pikisilmi kuiva aega.

Vahepeal leidsin uuesti selle vesti ka, mis Karoliinega Roosade Kääride jaoks ära tuunisme. Need taskulapid veidi sobivad uute papudega ka ju.

Tahtsin demonstreerida, kuidas essence'i tükiline küünelakk Avoni sinakasrohelise peale jäi. Samuti seda, et üritasin patsidega magades lokke juustesse saada. Triiksärk mu seljas on ka üsna harv juhus.

Vahepeal kahes anorgaanilise loengus ei käinud, vaid magasin selle asemel kodus, sest jube raske on kaheksaks kooli ajada end. Eelviimasel sai vaadata vismuti ja antimoni kamakaid, viimases ma jälle ei käinud. Üldse käivad seal igakord purgid ainetega ringi.

Eesti koondisel oli selle aasta esimene kodumäng, Raio Piirojal sinisärgis viimane. Sissepääsul jagati selliseid kentsakaid "prille", mis pidid kujutama ninakaitset, kuna Raio niipalju oma nina vigastanud. Kui ta platsilt lahkus, panid kõik ette need. Kusjuures, minu meelest oli see suht tobe žest, sest esiteks ei paistnud nii pisikesed asjad väga väljagi ja teiseks, miks rõhuda just tema ninavigastustele, kui tal koondises palju olulisem roll on.

Munadepühal seekord ise mune ei värvinud, aga BESTi SKY'l (suur koosolek) said kõik Võti Tulevikku abilised endale sellised sinised isendid, mis nii seest kui väljast värvilised olid. Seal pakuti ka sinist šokolaadikooki, mida süües ma küll hetkeks kujutasin, et hommikul üles ärgates olen sinine kui Smurf. Munadele oli koksimisvõistlus, kus kaks raundi kinni panin, aga peale seda koju läksin ning mul pole aimugi, kes võitis.

Sellise šokolaadijänese sain vanavanematelt pühade puhul. Väga maitsev ta küll pole, seetõttu pool alles veel. Vanemad andsid Marcs & Spencer'i šokolaadimunadega paki ja sellest jagus küll vaevalt kaheks päevaks, kusjuures pidin end tagasi hoidma, et mitte järjest maiustada.

Lõpetuseks teile pilt mu armsast Carlist, kes magab nagu boss, käsi lõual. Mina lähen peale oma südaöist blogimiskihku ka magama nüüd.

00:57
0 Comments

DXVI

Holika Holika

ehk kirjutan natuke oma rahakulutamisest

Juba pikemat aega olen MEONi veebipoodi piilunud, aga tellida pole midagi osanud ega raatsinud. Nüüd sain jaanuari stipendiumirahad kätta ja kohe läks kulutamiseks. Valisin ühe komplekti näole ja ühe põneva toote jalgade jaoks.

Sellises lustakas naerunäoga jalakestega pakis on üks veidi isegi hirmutavalt mõjuv toode, mis lubab mu üsna kehvas olukorras tallad imepehmeteks muuta. Holika Holika on bränd, kes selle pika, aga täpse nimega imeasja Baby Silky Foot One Peeling autoriks on. Kavatsen juba täna ära ka proovida ning varsti teada anda, kas toimib ka nii nagu lubatud.

Näe, täitsa toimis :D

Neid Tony Moly munades näokreeme olen ma ka juba pikemat aega piilunud. Seni on nad mulle liiga kallina tundnud, aga komplektina see hind ei hirmutanudki enam nii väga ja lõpuks nad mul siin öökapil seisavad.

Lisaks oli pakis veel ka lausa 5 (!) testrit. :)

18:29
0 Comments

D

Kolm Põrsakest

ehk postitus headele inimestele

TTÜkad kõik EBECile!

Seik tänasest: Mul jopel see aas, millega nagisse riputad ligi aasta aega katki olnud, noh et üks ots on lahti. Täna andsin rõõmsalt loodusmaja garderoobi jope ära, läksin tundi. Tunni lõppedes läksin numbriga jopet võtma, vaatan et garderoobitädi võtab nagist jope, mis kuidagi minu oma ei saa olla, sest ripub aasast nagis, mitte kapuutsipidi nagu tavaliselt. Enne kui protesteerima jõudsin hakata silmasin varrukast oma mütsi-salli turritavat. Imede-ime, keegi oli mu aasa ilusti kokku nõelunud.

Eelmine kord seal garderoobis, kui jopet käisin võtmas, siis üks tädike heietas pikalt, kuidas ta kunagi mobiili ei osta ja, et miks küll tal sinna garderoobi lauatelefoni pole pandud.

Seik täna lasteaiast: Mäletate, mul üks laps võttis ringist endale muna koju kaasa. Eelmine kord ta puudus aga täna oli kohal ja kui keegi muna-langevarje mainis, siis teatas uhkelt, et viis enda muna koju. Küsisin, et mis siis tegid temaga kodus. Vastas, et sõi ära.

Pealegi, täna läks nii hästi lasteaias, kõik olid nii kukkununnud ja kuulasid. Praegu meil raketikava.

Käisin shoppamas ka millalgi. Sain punaseruudulise triisärgi, viimane särk oli letil, täpselt minu number. Ostsin uued kardinad ka omale.

Jõulukinke olen ka vaikselt ostma hakanud.

23:21
0 Comments

CDXCI

Minu elu

ehk jälle nägemiseni august

mina täna

üks päev musiga testisime uue läpaka veebikat

Natuke igapäevast juttu siia vahelduseks.
Täna siis hakkas ametlikult esimene koolinädal pihta. Ma pidin küll alles neljaks mata täiendusõppesse minema, aga ikkagi. Perega sõime õhtul kooki ja puha. Tund ise oli algul üsna segane, mahult päris palju uusi valemeid ja asju, samas enam-vähem kõik oli arusaadav. Ajusid ära ei kärsatatud veel.
Eile käisime Carli ja ta väikevennaga kinos Lennukid kahte vaatamas. Veidi autode multikale sarnanes alguses, aga poolepealt läks üllatavalt kaasahaaravaks. Kui tuletõrje armastajapaari päästma läks, hoidsin suisa hinge kinni. Pärast käisime Mäkis, seal Happy Mealiga kõige coolimad mänguasjad kaasas. Selle "Cut the Rope" puuvilja ahme rohelise kollikese teemalised. Võtsin sellise suure, kellel suu lahti käib ja saad sinna puuvilja panna, et kooli kaasa võtta. Ausalt varsti uuesti sinna, et veel mänguasju saada, nagu banaaniviilutaja või jäätisetopsi.
Poes käisime ka, ostsin veel viimaseid kooliasju. Sain lõpuks oma kauaotsitud sügissaapad Walkingust, viimaks ometi paeltega jalanõud, mis ei käi küljelt lukkuga lahti. New Yorkerist sain soodukaga paar pluusi ka.
Kui kaustikud veel ostmata, soovitan Maximasse vaadata, ilusad ja odavad on seal. Sain 3 euro eest pinali ja paksud (96lk) A4 kaustikud. Mujal on samasugused 3 eurot tükk.

23:17
0 Comments

CDXC

Apple

ehk minu beebi

Kõik-kõik on uus septembrikuus.
&
Once you're going mac, you're never going back.

Sain kätte ühe asjadest, mis sünnipäevaks ootasin.
Kutsat ei saagi, sest teda ei tahetud õuekoeraks anda. Pettumus on midugi suur, sest alguses ju nii ilusti lubati ja nimigi oli valmis mõeldud ja puha. Kuudiprojekt on samuti valmis, eelmine maha lõhutud. Imelik on veidi, et leidub inimesi, kelle arvates koerad õue elama ei sobi. Ma ei räägi mingisugusest pisikesest koerast. Sellel, kelle pidime saama, on sirgudes turjakõrgust tublisti üle põlve. Iluasjaks ka ei võtaks teda, ikka maja valvama ja pere sõbraks. Kevadel hakkame ilmselt uuesti kutsikat otsima, praegu vastu talve halb võtta. Kui teil tuttavatel kuskil mõni krantsike pakkuda, siis andke teada palun.
Praeguseks kõik, ma siin avastan oma arvutit, võin sellest pikema postituse ka teha, kui huvi, andke märku :)

21:08
0 Comments

CDLXXXVI

festival

ehk noored teadlased teevad katseid, kirbuturg, dream holi, kalju-flora

Korralikud teadlased

Tegin sallist vihma kaitseks turbani, kui Baltas bussi ootasime

Võrratu Madli

Selline ilm oli

Värvid

Fototõestus, olime kohal

Viimased kaks päeva piltides.

Esimesed neli pilti on Hiie tehtud ning üritavad edasi anda, kui võimsal sünnipäeval me esinemas käisime. Kui vaid mul oleks 8-aastasena sellised peod olnud... Seal oli showbarman, kes jääd täis klaasi nii muuseas ühest käest teise loopis, lastele mitmekihilisi, siirupite ja vahukoorega kokteile tegi. Mõnele suskas kuiva jääd ka sisse, et see aurama ja mullitama hakkaks. Lisaks kaunistati igat jooki puuviljade või vihmavarjukestega. Süüa sai sama uhkelt ning isegi kaks vaest noort teadlast lasti jaole. Sai mini hamburgereid, hot doge, salatit, mille pooli komponente ma nimetada ei oska, šašlõki seesamiseemnetega, grillitud krevette. Magustoiduks oli märjad jäätisetordiga. Külm maius ei paistnud maasika-mustika-sõstrakuhja alt väljagi. Ikka korralik teemapidu oli. Võib-olla saab hiljem veel pilte sellest peost. :)

Saate ehk veidi veel aimu, millega me Kolmes Põrskeses tegeleme.

Ülejäänud pildid on kõik täna, laupäeval tehtud. Põikasime hommikul Telliskivi kirbuturule, sest Facebookis lubas kuulutus, et Eesti suurima lauamängukogu omanik paiskab 244 mängu müüki. Jõudsime ~11:30 kohale ja alles oli mängu nii 30 kanti ehk suurepärased leiud jäid saamata. Siiski ostsin kolm mängu, ühe endale, ühe issile, ühe Carli vennale. Esimene on päris vahva, tuleb ehitada taksole kiiruse peale teed. (4€) Teine on Rummy (2,5€), aeglasem versioon Run Wild!-ist ja kolmas on pingviiniga mäng (2,5€). Räägin ehk kõigist kunagi hiljem lähemalt, kui huvi on.

Veel ostsin Maria V. Snyderi raamatu "Mürgiõpetus" (1€). Rohkem me seal ringi ei vaadanud, sest esiteks kibelesime lauluväljakule ja teiseks olid hommikuse vihma tõttu igal pool pahkluuni lombid. Tagasiteel Balti jaama poole jäime ka vihma kätte, nii et kogu ülejäänud päeva jalad lirtsusid ja ebamugav ning külm olla oli.

Kuna mul oli Cherry pilet, siis suunati mind Mere väravast Oru väravasse, see oli mõnus ring, eriti, kuna Madli oli juba sisse saanud. Oleks seda võinud seal voucheri peal mainida, et igalt poolt sisse ei saa.

See-eest olime enda meelest äärmiselt kavalad. Smuugeldasime nii sööki kui ka jooki sisse. Pakid läksid lauamängude karpidesse ja pudel nende vahele. Kuna kottidesse heideti vaid korraks pilk poleks pidanud nii palju vaeva nägemagi.

Saime siis oma värvid kätte ja jalutasime lava ette. Pilte tegime vähe, sest alguses olime üsna puhtad ja pärast läks kiireks. Päris möllu sisse kaameraga ei läinud. Mingi hetk oli reaalselt nii, et igal pool oli õhk paksult pulbreid täis, suu oli seda mõru soolast maitset täis ja silmi ei tahtnud väga lahti hoida. Korra sain silma ka seda värki ja siis kolm minutit nutsin.

Alguses oli küll hästi vahva, sai üksteist värvi loopimisega kiusatud, aga pika peale läks igavaks. Kujutan ette, kui võimsad sarnased üritused välismaal on. Isegi täna õhtu poole oli seal ilmselt vahvam, kui päeval ühest neljani. Kui mina midagi säärast korraldaks, siis teeks ma reaalse sõja, jagaks inimesed gruppidesse, kelle ülesanne on teist tiimi värviga pommitada. Veel lisaks näiteks lipumängu või muud tegevust. Praegu sa said küll oma värvid, aga rohkem nagu midagi ei toimunud. Oli küll lava ees muusika rütmis hüppamist, aga nagu ma juba mainisin, siis seal oli õhk värvist väga paks ja kaua ei kannatanud.

Mis mind üllatas oli see, kui odav oli söök. Arvasin, et säärastel üritustel maksad hingehinda, et friikartuleid närida, aga 3€ eest anti korralik ports. Tegelikult tahtsin hoopis suhkruvatti, aga peale 20 minutit järjekorras seismist ei liikunud see ikka edasi, sest inimesed peavad kõik oma sõbrad vahele laskma. Aeg oli meil aga otsas, seega suu jäi magusaks tegemata.

Päeva lõpetuseks liikusime Kadriorgu, kus Kalju võitis Florat 1:0. Olime saju tõttu näost mõnusad kriimud.