Romaanid, mida samuti kõigile soovitan on veel Dörte Hansen "Mere äärde", Valérie Perrin "Lilledele värsket vett", Durian Sukegawa "Oamoos" ja Liz Moore "Nähtamatu maailm". Fantaasiat jõudsin ka uhkelt lugeda, nii et lisaks topi jõudnud kahele tooksin veel välja kõige omanäolisema maailma poolest Brandon Sanderson "Yumi and the Nightmare Painter", garanteeritult muhe Terry Pratchett "Mort", kenasti eesti keelde jõudnud ülemaailmne hittteos Rebecca Yarros "Neljas tiib", kauaoodatud sarjade järjed Andrzej Sapkowski "Tuleproov" ja C.K. McDonnelli "Armastus kisub meid lõhki", unustatud klassik Peter S. Beagle "Viimane ükssarvik" ning viimasena urban fantasy alažanrist Leigh Bardugo "Ninth House". Krimkasid ma seekord ülearu palju ei lugenud, välja arvatud paralleelselt islandi krimikirjanduse festivaliga. Neist põnevaim oli Ragnar Jónassoni "Pimedus", aga suurimat elamust ja äratundmist pakkus tänu reisile Satu Rämö "Hildur".

Eesti kirjandust sattus kätte omajagu, aga alati võiks rohkem. Neist lemmikud olid Piret Jaaks "Taevatütred", Romet Vaino "Rabatud", Jim Ashilevi "Armastuskirju teatrile" ja luuleantoloogia "Südames laulavad metsad". Aasta suurim saavutus läheb ka siia kategooriasse, nimelt pälvib selle tiitli Jaan Krossi "Kolme katku vahel", sest 1000-leheküljelisi romaane eesti ajaloost ma just iga päev ei loe. Minu-sarjast pakkus äratundmisrõõmu Birgit Itse "Minu Naissaar", kultuurišokki Margus Kalam "Minu Aasia saared" ja lootuse killukesi sõjakoldest Viktoria Berezina "Minu Herson".

Nonoh, pea pool lugemislistist vajas eraldi mainimist. Eks mõni ämbrisse astumine oli ka. Kohe jaanuaris pettusin, kui Rosa Liksomi "Kupee nr 6" ei pakkunud sama elamust nagu sama kirjaniku üle-eelmise aasta topi jõudnud "Väil". Lisaks nurjusid kõik katsetused romantiliste romaanidega. Sellest fantaasiasarjast, millega end piinasin, ei hakka rääkimagi.