Eelmisel aastal lugesin vahvat norra lasteraamatut "Lüriidiumivaras", kus üks 11-aastane poiss põnevatesse seiklustesse kistakse. Muidugi võtsin ette ka teise osa, millele autor Bobbie Peers on nimeks pannud "Krüptoportaal".  

William Wenton hämmastas maailma, kui murdis maailma kõige keerulisema koodi. Poiss sai kohe endale vaenlase - Vektor Hanseni, kellele ei meeldinud sugugi, et 11-aastane naga teda võitis. Rivaalid kohtuvad televisiooni otse-eetris, et lahendada võidu uut koodi nimega "Keerukus". Williamit tabab kummaline haigushoog ning Vektor võidab. Järgmisel päeval tabab samasugune külmalaine poissi ka koolis ning ta saadetakse tagasi Instituuti. Eelmisel külastusel oli see meeldiv paik, kuid nüüd on tõstetud turvameetmeid. Näiteks ringi liikuda tohib vaid saatjaga koos. William suudab siiski omapäi kondama minna ning kohtab naist, kes saab vaevata läbi lukus uste.

Mulle ei meeldinud väga raamatu algus, kus Williamile liiga tehti. Esmalt pahandas mind see tobe võistlus otse-eetris ning arvasin, et ilgemat kuju kui Vektor Hansen ei ole olemas. Mu arvamus muutus, kui lugesin härra Humburgerist, kes veel vastikumalt käituda suutis. Edasi läks lugu meeldivamaks tänu keskkonnavahetusele ja muidugi põnevaks ka. Nagu eelmisegi osa puhul, paelusid mind robotid ja tulevikutehnika. Tegelased jötsid aga pigem külmaks ning tundsin puudust südamlikkusest. Tundsin Williamile kaasa, et täiskasvanud tema eest kõike varjasid. Esile kerkis mitmeid müsteeriume ning need kõige põletavamad küsimused kerkisid esile muidugi alles lõpus ning nii tuleb jääda järge ootama. 

"Krüptoportaal" on sama hoogne kui autori debüüt "Lüriidiumivaras" ning põnevat tegevust jagub ka muidugi küllaga. Raamatus jäi minu arvates puudu südamlikkusest ning teised tegelased peale Williami mõjusid ebasümpaatsetena. Lõpp oli muidugi selline, et ei jää muud üle kui järge oodata. Soovitan sarja väikestele poistele ja tüdrukutele, et nende fantaasialendu ja kujutlusvõimet innustada!

Vahelduseks sai loetud üks tore lasteraamat. Bobbie Peersi debüütromaan "Lüriidiumivaras" rabab oma fantaasiaga, kus inimeste kõrval tegutsevad üliintelligentsed robotid ja muud vahvad tehnikavidinad.

Norra, Inglismaa. William Wentoni jaoks muutus kõik, kui ta vanaisa kadus. Perekond võttis endale varjunimed ning kolis Norrasse. Poisil on karm keeld endale tähelepanu tõmmata, varjates oma annet koodide lahendamise suhtes, kuid ta ei suuda vastu panna, kui kohalikku muuseumi saabub rändnäitus maailma keerulisima koodiga ehk Võimatusega. Williamil õnnestub seda näha ja puudutada ning enne kui ta arugi saab, on poiss selle lahendanud. Saadud tähelepanu tõmbab kohale kõik, mille eest perekond põges ning William saab enda kohta nii mõndagi teada. Ühtlasi saab ta endale koha koolis, kus kõik õpilased on osavad koodimurdjad.

Lugu on hoogne ja fantaasiaküllane. Peatükid on lühikesed, pingelised ja põnevad ning kui loed stiilis loen-ainult-ühe-peatüki-veel, siis märkad ühel hetkel, et ups ongi kõik. Minu arvates sai raamat suisa liiga kiirelt läbi. Oleksin eelistanud pikemaid kirjeldusi ja veidi aeglasemat loo kulgu, et paremini sisse elada. Raamatus kujutatud tehnika ja koodid olid põnevad ning oleks neist hea meelega rohkem tahtnud teada. Siinkohal tuleb kindlasti appi teine osa, mida varsti loodetavasti ka eesti keeles lugeda saab.

Ma ei ole lugenud eriti palju raamatuid, kus figureeriksid robotid. Küll aga olen lugenud raamatut, kus 11-aastase poisi maailmapilt pahupidi pööratakse ja ta internaatkooli saadetakse. See on muidugi Harry Potter. Kui neid kahte võrrelda, siis minu arvates olid Rowlingu raamatud südamlikumad. Peersi loos jäi see miski puudu, mis ta mulle südamelähedaseks teeks. 

Bobbie Peers on pärit Norrast ning sai tuntuks 2006. aastal, kui võitis auhinna filmiga "Sniffer" mille stsenarist ja režissöör ta oli. Üheksa aastat hiljem ilmus juba tema esimene raamat "Lüriidiumivaras", mida norra lapsed hindasin aasta parima lasteraamatu tiitli vääriliseks.

"Lüriidiumivaras" on hoogne ja kaasahaarav lugemine, kust leiab küllaga fantaasiat. Soovitaksin William Wentoni seiklusi eelkõige keskmisele koolieale. Selle raamatu puhul ei saa küll kurta, et igav oleks, sest tegevus ja põnevus ei rauge hetkekski!

Aitäh, Helios kirjastus, raamatu eest!