Sain mõni aeg tagasi arvustamiseks Heli Künnapas sarja "Mõni õhtu romantikat" esimesed kolm osa ehk "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad". Tahtsin alustada algusest, kuid jõulud olid veel nii kaugel, et ei tulnud seda lumist pilti vaadates veel lugemisisu peale. Nüüd on juba parajalt külmad ilmad ja olen tükk aega olnud lugemiskriisis -  tahaks nagu lugeda, aga valik on suur ja kuidagi ei edene see lugemine. Otsustasin, et on õige aeg proovida romantilist kirjandust, mis pakub positiivseid emotsioone ja ei sunni liialt kaasa mõtlema. Just seda ma raamatutest ka sain. Lisaks sai täidetud väljakutse 1. punkt: "Raamat, kus tegevus toimub jõulude ajal."

Pärnu. Anne-Mari ootab neljandat last ning valmistub rõõmusõnumit ka Soomes töötava isaga jagama, kui saab teada, et ta mees on aastaid elanud topeltelu. Lisaks naisele ja kolmele pojale Eestis on tal naine tütrega Soomes. Nüüd on pere otsustanud siia kolida ning Anne-Mari jääb ilma oma kindla sissetulekuga mehest ja peab koos lastega välja kolima. Nad asuvad elama tillukesse üürikorterisse, kuid naine tahaks väga lastele paremaid tingimusi. Ilusaks unistuseks saab jõuludeks päris oma kodu saada.

"Jõuluks koju" oli täpselt selline raamat, nagu ma ootasin. Sain kaasa tunda kellegi teise probleemidele ning rõõmustada, kui elu end taas rööpaisse seadis. Ma ei loe eriti tihti sellist üdini positiivset, suisa muinasjutulist armastukirjandust. See raamat oli täpselt paraja paksusega, eluline ja siiras, lõi koduse tunde ja puudutas samas ehteestilikke probleeme.

Pärnu-Jaagupi. Endine haridusminister Katrin kolib tagasi lapsepõlve kodukohta ning hakkab tööle ajalooõpetajana. Ta hakkab lahendama probleemi, mida on kaua eiratud, ehk asub uurima, miks Silver oma klassikaaslasi terroriseerib. Naine avastab, et seitsmenda klassi poiss kannatab vaimse vägivalla all. Katrin tahab teda aidata ning parandabki poisi olukorda, kuid satub nii ise halba valgusesse. Lisaks mässib ta end armastusse kooliaegse silmarõõmuga, kuid kardab poliitikuna, et mees jääb kollase ajakirjanduse küüsi.

"Mu koju tood sa" oli veidi usutavam, kui sarja esimene osa, sest puudus armastus esimesest silmapilgust. Romantika jäi siin raamatus veidi tagaplaanile ning rohkem keskenduti Silveri pereprobleemidele. Kodune vägivald ning end koolis välja elavad lapsed on olulised teemad, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Raamatu peategelane oli väga sümpaatne, tegus inimene, kes näitas, et poliitik ei ole kole koll, vaid see, kes midagi ära ka teeb. 

Tallinn/Pärnu-Jaagupi. Miia on abielus. Tal on kaks last ja tantsukool. Naisel on küll igapäeva mured, kapriisid ja rõõmud, aga üldiselt on kõik hästi. Äkki tuleb kiri notarilt, et ta on pärinud Pärnu-Jaagupis pool maja, mis kuulus naise kunagise parima sõbra Simoni vanaemale. Noorena olid Miia ja Simon lähedased, kuid kaugenesid siis ning pole enam aastaid suhelnud. Poiss oli tüdruku esimene armastus, kuigi nad ei olnud koos. Vana maja tuletab mineviku meelde ning kunagised sõbrad kohtuvad taas, et minevikus ütlemata jäänud sõnad kuuldavale tuua.

"Saatmata kirjad" erines eelmisest kahest, sest fookuses ei ole olevikumured, vaid esile kerkivad minevikus lahtiseks jäänud otsad. Minevikumeenutused mõjusid unenäolisena ning noortest oli mul kahju, kuid täiskasvanuna ei tundunud nad eriti sümpaatsed. Raamatu lõpp suutis mind üllatada.

"Mõni õhtu romantikat" on mõnus sari, mille raamatud on helged, lihtsad ja kiired. Mulle meeldis, kuidas lood õhukestesse raamatutesse mahtusid ning venima ei jäänud. Arvasin, et leian rohkem magusaid armastuslugusid, kuid hästi on välja toodud ka erinevaid murekohti, mis Eestis aktuaalsed on. Raamatud on küll iseseisvalt loetavad, kuid mulle meeldib väga tervik, millesse igaüks killukestega panustab. Kõige rohkem meeldisidki vihjed eelmises loos kohatud tegelaste käekäigule. Esimene raamat vastas kõige rohkem mu ootustele romantikasarjas, teine tundus kõige reaalsemana ning kolmas viis minevikurännakule. Raamatud sobivad ideaalselt naistele, kel lugemiseks aega napib, kuid sooviksid argipäevale vaheldust ning üht romantikadoosi.

Aitäh, Heli Künnapas, raamatute eest!