XXXI ehk perekonnadraama, kus peaosa mängib psüühikahäire

17:58

48. Raamat, mille kaanel on pilt kohast, kus sooviksid hetkel olla

Adam Haslett jutustab romaanis "Kui mind enam ei ole" ühe perekonna loo. Raamat oli minu arvates küllaltki sünge, sest fookuses on  laastav vaimuhaigus. Seevastu kaanepilt on helge ning seal paadisillal peesitaks hea meelega.


1963-2004, Ameerika Ühendriigid, põhiliselt Massachusettsi osariik. Margaret ja John abielluvad hoolimata sellest, et naine näeb, kui hävituslik on mehe depressioon. Nad saavad kolm last: Michael, Celia ja Alec. Vanemad üritavad neile anda igati normaalse - õnneliku ja turvalise lapsepõlve, kuid isa haigus mõjutab seda ometi. Aasta(kümnete) möödudes muutuvad perekonna suhted keerulisemaks ning selgub, et üks lastest kannab samuti psüühikahäire all, mis üha süveneb ning nõuab ohtralt ravimeid ja veel rohkem tuge pereliikmetelt.

Romaan hõlmab väga pikka ajaperioodi ning iga pereliige saab sõna, sest raamatus on viis vaatenurka. Seetõttu saab jälgida, kuidas iga perekonnaliige suhtub lähedase haigusesse erinevalt. Romaani tugevuseks ongi perekonnadünaamika kirjeldamine. Mõttekoht tekib teemal, kuhu maani tuleks pereliikmele toeks olla ja millal võib loobuda. Selgelt on näha, kuidas vaimuhaigus kõigile koormaks on. Üks on valmis lõpmatuseni kuulama, teine on valmis kõik probleemid endi õlgadele võtma, kolmas maksab kinni kõik arved. Kuid lõpuks saabub ka vabanemine. Mulle pakkus kõige enam huvi esimene osa kolmest, kui lapsed olid veel väikesed ning korraldati väljasõite järve äärde. Olukord tundus helge, kuigi aimdus ka süngust. Teine ja kolmas osa olid palju tumedamad.

Mida rohkem ma loen erinevatest psüühikahäiretest kõnelevaid teoseid, seda enam saan ma aru, et ma ei mõista nende käes kannatavaid tegelasi. See romaan ei olnud üksnes selle poolest raske, et sisu oli sünge alatooniga, vaid keeruline oli end tegelaste asemele mõelda. Eriti käisid üle mõistuse Michaeli peatükid. Ma loodan, et ei jõua kunagi sinna, kus saaksin öelda, et teoses toimuv on mulle tuttav. 

Lisamärkusena mainin, et mulle meeldib, kuidas raamatu pealkirjaks on tõlgitud Ruja tuntud laulu pealkiri, kuna muusikal on romaanis oluline koht.

Adam Haslett on ameerika kirjanik. Tema esimene avaldatud raamat oli lühijuttude kogumik "You Are Not a Stranger Here", mis ilmus 2002. aastal. "Kui mind enam ei ole" on tema värskeim teos., mille kirjutamiseks kulus 5 aastat. Autori jaoks on see kirjutatutest kõige isiklikum raamat. Nimelt, kui mees oli 14, tegi ta isa enesetapu. Ta ise näeb romaani kui armastuslugu ühest perekonnast.(allikas 1)

"Kui mind enam ei ole" oli minu jaoks raske raamat, mille lugemine edenes aeglaselt. Kuigi oli ka helgemaid noote, jäi perekonna lugu mu jaoks liiga süngeks. Kiidan, kuidas oli välja toodud laastava psüühikahäire mõju nii selle kandjale kui ka tema tervele perele. Siiski tundsin, et tegelased jäid kaugeks. Soovitan raamatut neile, kes kannatavad nukrust. See ei ole õnnelik teos.

Aitäh, Päikese kirjastus, raamatu eest!

You Might Also Like

0 kommentaari

2017 Reading Challenge

Mariann has read 8 books toward her goal of 100 books.
hide

2016 Reading Challenge

2016 Reading Challenge
Mariann has read 1 book toward her goal of 130 books.
hide