ehk Luureretk 2011













Tegelikult tahtsin oma emotsioone eile jagada, aga kuidagi suutsin magama jääda. Meil oli mõnus kolmeliiklmeline võistkond-Mina, Emma & Mari. Meie vanusegrupi tüdrukute võistkondi oli üldse kokku 5. Keilakaid, kes katkestasid oli ka 3 ülejäänusid 4. Me saime kolmanda koha. Läbida oli vaja ~40 km öises/varahommikuses Loksa lähedastes metsades. Nii üldinfoga kõik, lähme siis asja juurde.
Startisime 10datena Viru Raba juurest. Puuduolevate asjade eest minuspunkte ei saanud. Esimeses punktis tuli kindlal metsaalal asju silmata. Läbi sai kõndida ühe korra, seisma ei tohtinud jääda. Neid jäi meil vist 4 puudu, ühte neist nägime, aga ei tuvastanud. Järgmises punktis olid sõlmed. Mina tegin liugleva aasa & päästesõlme, Emma kalamehesõlme & Mari seasõra. Aeg oli 19 s. Oleks kiiremini saanud, kui Mari poleks putaerdanud, lõpuks tegi Emma ju tema sõlme ka ära. Ronisime sealt tornist alla ja siis oli kompassiosade/kaarditingmärkide tundmine. Enam-vähem sai see tehtud. Meie start oli veel mingi üheksa ajal, siis oli veel üsna valge, aga kui rabast väja saime oli jub üsna pime. Neljandasse punkti jõudsime juba lauspimeduses, Kimi mängus pidime asju ise valgustama, seal jäi päris palju üles märkimata meil. Juba seal jõudsid järgmised meile kannule. Leidsime õige metsasihi, mile kaudu pidi saama punkti juurde, kust üle jõe sai. Eespool olev valgus ehmatas meid ära ja pöörasime kõvasti varem ära. Järgmist õiget rada ei leidnudki. Esimesest ürgorust läksiem ringiga mööda. Selja tagant lähenes võistkond nr 11-Kuusalu poisid. Edasi läksimegi koos nendega. Mingi talu juurest ületasime jõe mööda nende purdeid. Talurahvas ise juhatas meid nendeni. Kaardi pealt vaadates saime aru, et olime mõnusalt ühe teejupi ära lõiganud. järgmisesse punkti jõudsime juab nii, et meie taha jäi mitu-mitu võitkonda. 6&7 jne. Seal pidi laialilaotatud asjadest valime, mis neist 20st matkale võtmiseks kõige vajalikumad on. Punktist lahkudes jäi meie selja taha päris suur hulk võistkondi. Poole tee peal järgmiseni jõudid Heiki võistkond meile uuesti järgi, koos oli lõbusam edasi minna. Kaks kaarti päris ei ühtinud ja mina olin siis täiesti segaduse, et kus me teisel kaardil välja tuleme. Vahepeal kohutas mitu autot ka meid, hüppasime põõsaisse. Ameri palvel võtsime ühe väikeste võistkonna ka omale sappa. Kuuendas punktis tuli sideteadet edastada. See läks suurepäraselt. Seal saime oodates veidi jalgu ka puhata. Viimasesse punkti minnes olime ka veidi segaduses, aga jõudsime umbes kella ühe paiku sinna kohale. Enne meid olid kohal 1,2,3,4,5 ja 7 tiim ma pakun. Ootasime siis seal lõkke ääres. Mari magas tubli kaks või isegi rohekm tundi ka. Me Emmaga sõba silmale ei saanud.Kella kolmest oli ülevalolles huvitavamaid asju vaadata ka. Suppi ma ei tahtnud, isu polnud. Viimasena jõudsid kohale 8,9 & 12 tiim kella 3-4 paiku vist. Hommikul lasti numbrite järjekorras uuesti rajale. Me saime siis ülesannet sooritama 5-6 vahel millalgi. Vahepeal sai veel vaadta, kuidas mingi tüüp 4 korda puu otsa sõitis ja peaaegu Haiba omad alla ajas - autojuhtimis oskused.. Esimesena oli katelokis vee ema panemine. Emma tahtis piiritust katelokki valada... Edasi oli kohe kõrval vibu. Meie ainukese tabamuse sai Emma. Mina lasin enda omad kõrgelt üle, Mari omad lendasid rikošetiga kuhugi ära. Jalutasime vaikselt luureülesande punkti poole. Alguses ma ei saanud aru, kus kaardil oleme, hiljem sai selgeks. Ühel ristmikul ootasime Kuusalu kolmiku ka ära. Punkti läksime mööda vale sht, tegime ringi, aga jõudsime 8&9 kos sinna, kuigi nad läksid otse. Punktis oli pikk järjekord, nii ees kui taga. Sai natuke söödud, Emma pildistas absoluutselt kõike, mis silma jäi. Luureülesandes tuli jälgida vastaseid ja pärast sellest report teha. Suundusime edasi, ootasime Heiki ära ja asusime edasiviivat sihti otsima. See, mille leidsime oli väga metsa kasvanud. Vahepeal läks jube soiseks ka. Läksime ringiga ümbert. Meie supermän Heiki aitas suuremaid vahesid kahe mätta vahelt ületada - mul ja Maril olid ju tossud. Pärast võtsime sama sihi uuesti üles. Nägime tee peal kaugemalt ka kedagi lähenemas, aga tiimi ei tuvastanud. Hiljem, kui olime maantee ületanud jõudsid nad järgi - Saue poisid Aivar, Argo, Kert & Stefan olid. Vähemalt olime siis õigel teel, kui nemad sama kaudu tulid. Tegime väikse pausi, paar asja oli vaja korda ajada, Tallinna omad jõudsid sel ajal meile järgi ja läksid ka mööda. siis venid mee juba päris pikaks. Sihti enam ei olnud, läksime puht vaistu ja põhja suuna järgi edasi. Tallinna omadele jõudsime järgi. Vahepeal tekkis tunne,e t me täiesti esnud, kardil küll end paika ei osanud panna. Kui metsast välja jõudsime oli JESS! Ja siis vaatasime, et keset sedalagendikku on kaks vomis meest, jõudsime täpselt punkti. See oli kauguste määramine. Neljast kaks läks mööda, kaks panime täppi, saime 4 punkti. Järgmine punkt oli kohe kõrval, seal kohtasime Saue omasid, kes enne mööda läksid, naersime, et järgi jõudsime. Nad polnud otse tulnud, vaid kusagilt ringiga. Punktis oli majapidamistarvete arvamine, enamuse tundsime ikka ära. Kümnendasse punkti läksime ringiga. Seal sai jälle oodata. Sõime Tuci küpsiseid ajaviiteks. Puntkis tuli esmalt arvata loomi luude järgi ja siis okste järgi puid. Loomades läks 4 valesti, puudes 8 õigesti. Üheteistkümnendasse jõudsime ka ilusti. See oli smas kohas, kus 2 aastat tagasi sügisene metsalaager. Meie ehitatud lauad olid ka alles, nii armas. Tegime granaadiviske ära, ma sin ainult 2 sisse, aga vahet pole. Ottasime järjekorras laskmist. Päeva tipphetk - ma sain seitsmest laust 7 pihta. Meil oli 5 lasku vaja enda vahel jagada, kuna meid 3. Ma kohe, et jagae te omavahel need, ma ei oska lasta. Ausõna, ma pole kunagi ühelegi neist mustadest pihta saanud. Emma lasi oma 5 ära, Mari tegi kaheksa. Nad said kahe peale 5 pihta. Siis ma võtsin püssi, ise ei pidanud laadima. Sihtisin nagu alati ja põmm, märklaud lendas ümber. Lasin uuesti - teine läks ka. Peale neljandat ütlesin, et äkki ma teen siis need kaks viimast ka ära. Need läksid ka pihta. Appi, kui uhke ma enda üle hiljem olin. Eks mõni vaatajatest tõi õnne, haha. Ootasime veel veidi, Emma tegi paanikat, et Katriin ütles, et kui tunni aja pärast lõpetanud pole, toob meid rajalt ära. Kertu võistkond jättis laskmise vahele sellepärast.. Me jäime ikkagi sinna, tegime tööriistade arvamise ära. Ootasime Kuusalukad ka ära, enne kui kaheteistkümnendasse punkti suundusime. Saue poisid panid vahepeal ees jooksuga minema. Heiki pööras vahepeal valesti ja mina seletasn ära, kus me kaardl tegelikult minema peame, uhke tunne oli jälle, aga mitte nii nagu laskmises. Kaardipuzzles saime üsna hea aja, tüdrukutest kolmanda, aga siiski. Lõpujooksus terve aja ei jooksnud, kuna Emma ei saanud oma saabastega. Lisaks tegime veel ringi ümber majakompleksi.. Saime veel oodata med.punkti järgii. Seal öeldi, et meie sooritus polnud just kõige parem, aga punkte saime rohkem, kui mõned paremini sooritajad. Peale seda üritasin nägu camost puhtaks pesta, mis väga ei õnnestanud, siis oli lõpurivistus&autasustamine&siis sai bussi peale ja kodu poole teele. Bussis vajusid alguses silmad pidevalt kinni, vahepeal magasin ka pool tundi. Pärast räägiti, et ma pidavat magamise ajal popullaarne olema, haha. Igatahes kaheksa paiku jõudsime Sauele, kaks kilti kõmpisin poole tunniga veel koju. Jalgadel 12 villi.. Nüüd hommikul puhanud tunne, tahaks jalkat minna lausa.