ehk kunstnik

Homme Libahundi jäljele, mina, aivar, argo, täpi, hannastina, fckyeah, mingi jõe ületamine pidi seal olema, ujuma siis v? :D :D
Igatahes täna 1. veerandi lõpp, tunnistus tavaline, kirjandi teema oli mõttetu "Mis on sõpruse mõõdupuuks?" WTF??! :D
Tänases päevas see ka hea, et esimene lumi tuli, koolis oli nii mõnus vaadata, kuidas akna taga laia lund langeb taevast alla.

Ja siis seda, et mul oli nüüd õhtul suht igav ja siis photofiltre lahti ja kaks kunstiteost sündisid, siin need on:



teine:
HAHAHAHAHA, karini sünnipäev kunagi ammu :D


"Vampiraadid"
Ookeani deemonid
Justin Somper
276 lk
17.10-22.10.10
3/10

Idee oli iseenesest hea, kaksikud olid sümpaatsed, teema arenes jne. Kulminatsioon ei olnud aga eriti põnev, õhku jäi ka rippuma väga palju vastamata küsimusi. Ma sain aru,et see on nagu sari vm? Aga noh isegi siis ei oleks pidanud lõpp nii poolik jääma. Pettusin raamatus, pealkiri tundus juba alguses imalja veider, aga tagakaane tekst pakkus huvi. Algus oli ka hea, mulle meeldivad majakad. Kui aus olla, siis ainuke osa, mis mul raamatust meeldis oli see sisse juhatus. Eriti selle lõpp, kui isa merel olevale laevale lehvitas. Tahtsin just sellepärast edasi lugeda, et teada, mis seos isal laevaga oli. Ja just see küsimus jäi vastamata
Igatahes raamatus olid kaksikud Grace ja Connor Tempest, elasid koos majakvahist isaga ning olid üsna eraklikud. Mõlemad lapsed olid üliandekad, Grace vaimselt, Connor kehaliselt. Isa sai surma ja lapsed, selle asemel et orbudekodusse minna või lapsendatud saada, põgenesid isa purjekaga merele. Tuli torm ja nende sõiduriist läks katki. Tüdruk sattus vampiraatide laevale, poiss piraatide laevale. Mõlemal olid sellised suhteliselt tagasihoidlikud seiklused. Tüdruku omad olid väga segased. Lõpuks said uuesti kokku ja kõik.