ehk eneseületus
TE LIHTSALT PEATE KÕIK KOLME PÕRSAKESSE TÖÖLE TULEMA
Meil oli eliitkoolitus täna. Alguses läksis kohale, et okei, lähen vaatan, õpin midagi uut, aga kui midagi raskemat või ohtlikku tuleb, siis raudselt ei julge teha. Kohal mõtlesin veel veidi aega nii, aga siis anti järsku tops vedela lämmastikuga kätte, et davai vala suhu see -200kraadi ja nii edasi. Süda puperdas sees, aga tegin ära, puhusin tekkivat auru välja nagu kuivjää kauss. Hammastel hakkas lõpuks külm, aga see oli niiiiiiiiiiiiiiiiii lahe. Mul alati peas olnud selline pidur, et kui mingi võimalus välja pakutakse, siis ma enamasti ootan, et seda otse mulle pakutakse. Seal see nagu kadus ja ma läksin ise ja panin oma käe põlema või proovisin suust piiritust puhuda ja kõik tuli välja ja motivatsioon on laes. Ma nii tahaks teiega pilte või midagi jagada, aga praegu pole. Kui esinemine tuleb, siis ma ausõna palkan omale fotograafi kaasa.
Teiseks võin natuke oma muudest tegemistest ka rääkida.
Eile oli mul sisutihe päev, peale kooli käisin korra BESTist läbi ja siis läksin esimesi lasteaiaringe andma. Ausaltöeldes oli närv pärast päris must, sest 13 5aastast on ikka parajalt ülemeelik kamp kantseldada, aga täna on juba tahtmine järgmist ringi anda. Tegime nendega paberlennukeid ja -helikoptereid ja munadele langevarje. Viisin lapsed rühma tagasi, hakkasin lauda koristama ja avastasin, et nelja muna asemel on alles ainult kolm, ehk üks laps otsustas, et tal toorest muna väga vaja. Mis siis ikka.
Pärast teise ringi lõppu kiirustasin tagasi TTÜsse, oli BESTi koosolek EBECi teemal, mille korraldamisel ma kindlasti aidata tahan.
Välja arvatud see, et oktoobri lõpust on Kaljuga kõik, on kõik suurepärane! Ülikoolis on vinge! BEST on vinge! Kolm Põrsakest on vinge! Mind ümbritsevad ääretult toredad inimesed, aitäh!
Okei, tegelikult oli täna kaks ebameeldivat seika ka. Esiteks tuleb mängu #sauebuss. Pole sellega mingi pool aastat sõitnud vist. Täna lõppes loeng varem, 11:50 asemel umbes 11:35, ehk oleksin ideeliselt ilusti jõudnud Saue bussile, mis 12:02 Hiiul pidi peatuma. Nägin üle pika aja Evat ja läksime koos 33 peale, et sinna sõita. Jõudsime ilusti 11:57, oli viis minutit et paarsada meetrit jalutada. Astume nurga tagant välja ja mida me näeme on punane buss kohe peatusse jõudma. Ei aidanud enam jooksusammud ega miski. Sõitsime siis Vana-Pääskülla. Carl oli vahepeal 191 pealt maha tulnud, sest pidime koos koju sõitma tegelikult, aga buss ju ei pea graafikust kinni.
Läksime Evaga Tiposse sööma, Carl tuli ka loomulikult kaasa. Lõunaaja tõttu oli järjekord ukseni ja vabu laudu polnud. Kui me peaaegu tellida saime, siis üks laud vabanes, aga olime viisakad ja ei tormanud seda haarama, sest õige on ju nii, et kui tellitud, siis istud lauda, sest kuhu muidu toidu kätte saanud inimesed end sätivad? Kui mina parajasti tellisin sisenesid kaks naisterahvast ja parkisid oma kindad-mütsid sellele lauale. Sain oma numbri kätte ja jäin lolli näoga seisma, sest nemad sättisid end parajasti järjekorra lõppu. Ütlesid, et nemad panid oma asjad lauale ja see nende oma ja mina ise olen loll, et ise seda lauda kinni ei võtnud. Head aega, viisakus! Ja teie ütlete, et noored on hukas?!?
TE LIHTSALT PEATE KÕIK KOLME PÕRSAKESSE TÖÖLE TULEMA
Meil oli eliitkoolitus täna. Alguses läksis kohale, et okei, lähen vaatan, õpin midagi uut, aga kui midagi raskemat või ohtlikku tuleb, siis raudselt ei julge teha. Kohal mõtlesin veel veidi aega nii, aga siis anti järsku tops vedela lämmastikuga kätte, et davai vala suhu see -200kraadi ja nii edasi. Süda puperdas sees, aga tegin ära, puhusin tekkivat auru välja nagu kuivjää kauss. Hammastel hakkas lõpuks külm, aga see oli niiiiiiiiiiiiiiiiii lahe. Mul alati peas olnud selline pidur, et kui mingi võimalus välja pakutakse, siis ma enamasti ootan, et seda otse mulle pakutakse. Seal see nagu kadus ja ma läksin ise ja panin oma käe põlema või proovisin suust piiritust puhuda ja kõik tuli välja ja motivatsioon on laes. Ma nii tahaks teiega pilte või midagi jagada, aga praegu pole. Kui esinemine tuleb, siis ma ausõna palkan omale fotograafi kaasa.
Teiseks võin natuke oma muudest tegemistest ka rääkida.
Eile oli mul sisutihe päev, peale kooli käisin korra BESTist läbi ja siis läksin esimesi lasteaiaringe andma. Ausaltöeldes oli närv pärast päris must, sest 13 5aastast on ikka parajalt ülemeelik kamp kantseldada, aga täna on juba tahtmine järgmist ringi anda. Tegime nendega paberlennukeid ja -helikoptereid ja munadele langevarje. Viisin lapsed rühma tagasi, hakkasin lauda koristama ja avastasin, et nelja muna asemel on alles ainult kolm, ehk üks laps otsustas, et tal toorest muna väga vaja. Mis siis ikka.
Pärast teise ringi lõppu kiirustasin tagasi TTÜsse, oli BESTi koosolek EBECi teemal, mille korraldamisel ma kindlasti aidata tahan.
Välja arvatud see, et oktoobri lõpust on Kaljuga kõik, on kõik suurepärane! Ülikoolis on vinge! BEST on vinge! Kolm Põrsakest on vinge! Mind ümbritsevad ääretult toredad inimesed, aitäh!
Okei, tegelikult oli täna kaks ebameeldivat seika ka. Esiteks tuleb mängu #sauebuss. Pole sellega mingi pool aastat sõitnud vist. Täna lõppes loeng varem, 11:50 asemel umbes 11:35, ehk oleksin ideeliselt ilusti jõudnud Saue bussile, mis 12:02 Hiiul pidi peatuma. Nägin üle pika aja Evat ja läksime koos 33 peale, et sinna sõita. Jõudsime ilusti 11:57, oli viis minutit et paarsada meetrit jalutada. Astume nurga tagant välja ja mida me näeme on punane buss kohe peatusse jõudma. Ei aidanud enam jooksusammud ega miski. Sõitsime siis Vana-Pääskülla. Carl oli vahepeal 191 pealt maha tulnud, sest pidime koos koju sõitma tegelikult, aga buss ju ei pea graafikust kinni.
Läksime Evaga Tiposse sööma, Carl tuli ka loomulikult kaasa. Lõunaaja tõttu oli järjekord ukseni ja vabu laudu polnud. Kui me peaaegu tellida saime, siis üks laud vabanes, aga olime viisakad ja ei tormanud seda haarama, sest õige on ju nii, et kui tellitud, siis istud lauda, sest kuhu muidu toidu kätte saanud inimesed end sätivad? Kui mina parajasti tellisin sisenesid kaks naisterahvast ja parkisid oma kindad-mütsid sellele lauale. Sain oma numbri kätte ja jäin lolli näoga seisma, sest nemad sättisid end parajasti järjekorra lõppu. Ütlesid, et nemad panid oma asjad lauale ja see nende oma ja mina ise olen loll, et ise seda lauda kinni ei võtnud. Head aega, viisakus! Ja teie ütlete, et noored on hukas?!?
- 21:00
- 0 Comments
