Tänapäev, Texas. Morgani elu on viimased 16 aastat direkteerinud noorelt emaks saamine. Suure pühendumuse viljaks on kena ja nutikas musterteismeline Clara. Pereisa Chris on jõudsalt karjääriredelil roninud, nii et nad saavad elada mugavalt, kuni mees satub autoõnnetusse, mis toob päevavalgele räpased saladused ning lööb ema ja tütre suhtesse kiilu. Clara kuhjatakse üle käskude ja keeldudega, mis paneb teda igal võimalusel põgenema, et veeta aega Milleriga, hiljuti kohatud vanema koolivennaga. Morgan saab oma mure jagada vaid õemehega, kes oli noorpõlves tema silmarõõm.

Jõudsin enne kinos käimist lugeda kaks esimest peatükki ehk tutvuda mõlema põlvkonna esindajatega. Nii jäi kohe silma, kuidas Clara juba algusminutitel risti vastupidi käitus - nimelt otsustas ta raamatulehtedel raudkindlalt, et kopitushais on etem kui autosalong deodorandiga üle lasta, aga ekraanil asus kohe sussutama. Edasi võttis lugu üllatavaid pöördeid, kus draamat jagus täie raha eest, kurbust, nalja ka. Kui taas raamatu kallale asusin, siis jäi erinevusi muidugi rohkem silma, alustades mõlkideta jäänud autost ja lõpetades Clara-Milleri filmiprojekti välja jätmisega.

"Kahetsuse värv" keerleb ümber kellegi armastamise, kes on juba võetud, või siis selle tunde maha surumise. Kumb siis on õige variant - üks suhe rikkuda või enda südant ignoreerida? Nii ema kui ka tütre vaatepunktidest leiab rohkelt leina, süütunnet, viha, meeleheidet ning kirglikkust. Mõlema puhul kehtib igivana tõsiasi, et täie tõe rääkimata jätmisest sünnib rohkem kahju kui kasu. Õnnetus paiskab nende elu kaosesse ja kumbki jääb oma tunnetega üksi. Hooveri viis leinaga tegeleda on aga kaotusvalu kiirelt tabumaiguliseks armuvaluks teisendada. Clara peatükkidest koorub välja sulaselge noortekas esimese armastusega, samas kui Morgan seisab küsimuse ees, mis siis, kui ta oleks nooruspõlves valinud teise kuti.

Kokkuvõttes eelistan siinkohal filmi raamatule. Näitlejad andsid leina sügavamalt edasi ning mitmed seigad olid filmis meeldejäävamalt lahendatud. Eriti meeldis mulle piinlik stseen, kus Morgan peale matust Clarale järgi läheb. Mul on nii kahju, et kõik oranži värviga seonduv filmist välja jäi ning seega selle eestikeelse pealkirja arusaamatuks muudab.

Aitäh, kirjastus Pegasus, raamatu eest!