XLIV ehk põrgulikud nutiseadmed

19:32

Aitäh, Pegasus, raamatu eest!

S.K. Tremayne on mulle tuttav. Nimelt olen kunagi lugenud tema põnevikku "The Ice Twins", mis nüüd on juba ammu ka eesti keeles ilmunud nime "Külmakaksikud" all. Rohkem ma kirjaniku teoseid lugenud ei ole, kuigi ka ülejäänud on tõlgitud. Olin väga põnevil, et teada saada, mis muljeid pakub "Assistent", sest nutiteemadega põnevikud on nii-nii köitvad! 

Tänapäev, London. Jo on äsja mehest lahku läinud ning on väga tänulik, et sõbranna tal enda juures peatuda lubab. Tema vabakutseline ajakirjaniku amet niivõrd prestiižses linnaosas elamist ei võimalda. Luksuskorteriga käib kaasas ka digitaalassistentide komplekt Electra, mis teeb mugavamaks valgustuse ja kütte kontrollimise ning pakub seltsi, kuna sõbranna ise on tihti ära. Ühel õhtul, kui Jo on üksi, teeb assistent midagi, mida ei tohiks. See ütleb: "Ma tean, mida sa oled teinud". Naine saab kohe aru, millest see räägib - õhtust tema minevikust, millest ta on tõotanud mitte kunagi rääkida, sest kardab vangi sattuda. Kuidas saab nutikas koduabiline seda teada? See ei tohiks selliseks käitumiseks üldse suuteline olla, aga see ei jää üksikjuhtumiks, vaid olukord läheb aina hullemaks. Näib, et Electra või keegi tema taga ei lõpeta enne kui Jo on täielikult hävitatud.

Nutipõnevikud mõjuvad värskelt, sest neis on ideed, mida pole juba varem 100 korda uuritud. Ega ma neid kuigi palju tegelikult lugenud ei ole. Kohe meenub Ruth Ware'i "Luku taga", kus fookuses oli nutimaja. See oli omamoodi hoiatusromaan, kuidas tehnoloogia võib ühest küljest elu väga mugavaks teha, aga seda saab ka kurjasti ära kasutada. "Assistent" tegeleb sarnase teemaga veidi teisest nurgast ja keerab vinti isegi veel rohkem peale. Päris sellise tehnoloogia ja funktsioonide peale polnud ma üldse varem mõelnudki. Minu kõige nutikam kodumasin on ilmselt robottolmuimeja, keda telefonist juhtida saab ja sellega olen väga rahul. Pesumasin on ka tegelikult nutikas, aga selle rakendus oli üsna mõttetu ja lisaks võttis liiga palju ruumi, nii et kustutasin ära. Telefonis Siriga vahel räägin, aga pigem igavusest, kui vajadusest. See on kurb, et maailm liigub sinnapoole, et on vaja digitaalseid koduabiline, mille üheks funktsiooniks on seltsi pakkuda. Raamatus tõi see kaasa hoopis täieliku isolatsiooni. Täiesti haige, kuidas see nutimaalim hirmu nahavahele ajas. Peaaegu tekkis tahtmine tagasi nuputelefoni peale minna. Aga kui ma sotsiaalmeedia ära kustutaks, siis kust sa mu raamatumuljeid kuuleksid? ;)

Algus oli tegelikult igavavõitu. Jo on see klassikaline peategelane, kellest kohe ei saa aru, kas teda saab üldse usaldada: alkohol, tabletid, skisofreenia geenid. Kas Jo käib suitsiidse isa sammudes ja läheb hulluks või kodumasinad tõesti ähvardavad teda? Teised ei pane midagi tähele. Igatahes, Jo üritab koos lugejaga aru saada, kas ta läheb hulluks või tahab tõesti keegi teda hävitada ja mis põhjusel. Kõik tegelased käivad kahtlusalustena läbi ja kirjanik viskab süüdistusi igasse aeda, lööb palli igasse väravasse. Kui üks tegelane süüst justkui priiks saab, siis järgmine infokild võib ta uuesti kahtlusaluseks muuta. Ma olin algusest peale kindel, millised tegelased ei ole süüdi, aga süüdlast ma ära ei arvanud ja motiivi ka mitte. Ükski asi ei tundunud piisavalt hull, et sellist karistust ära teenida. Kui algus oli igav, siis lõpp oli väga kaasahaarav ja muutus pea võimatuks raamatut käest panna. Lugesin õudusvärin hinges ja silmad läikimas, sest nii õõvastav ja ebaõiglane oli. Elasin täiega Jole kaasa, et ta sellest rahest läbi tuleks ja süüdistused maha peseks. Kusjuures, mu meelest ei olnud see tema suur saladus, mida iga hinna eest varajata, üldse eriti hull. See juhtus nii ammu ja mulle tundus, et nüüd oleks kõigil sellest paljastusest üsna savi. Lõpp oli üsna ulmeline ja lahendus jäi veidi kripeldama. 

S.K. Tremayne on pseudonüüm briti kirjanikule Sean Thomas. Mees peab lisaks ajakirjaniku ametit ja kirjutab ka teise pseudonüümi Tom Knox alt põnevikke. "Assistent" on neljas S.K. Tremayne'i nime alt ilmnud romaan. Inspiratsioon tabas teda, kui ta otsis uue raamatu jaoks ideed ning abikaasa naljatas: "Miks sa Alexalt ei küsi?" Mees küsiski ja Alexa vastas naljaga "Oh, ma ei saa sulle ideid anda." See lause tõi aga kirjanikule pähe stsenaariumist, kus assistent oskab vastata ja oskab sinuga manipuleerida. (allikad: 1, 23)

"Assistent" on põnevik naisest, kes hakkab digitaalassistentide vastu võitlema, sest tundub, et need hävitavad tema elu. Ma ei olnud selle pealegi tulnud, et niiviisi võiks nutiseadmeid omaniku vastu kasutada. Soovitan, kui otsid hoiatusromaani nutimaailmast!

You Might Also Like

0 kommentaari

2019 Reading Challenge

2019 Reading Challenge
Mariann has read 21 books toward her goal of 52 books.
hide