XXXIII ehk kuum suvi ühes Eestimaa alevikus

12:20

Üllatusteema: Üks raamat selliselt eestlasest autorilt, kellest sa enne selle teema avalikustamist kuulnudki ei olnud! Suveks lugemist otsides jäi mulle silma Mariann Rückenbergi romaan "Hull suvi". Uus autor, kellel pealegi sama eesnimi kui mul, äratas muidugi uudishimu. Romaan ise tundus ideaalne kergem meelelahutus suveks. See on selline raamat, mida loed palaval suvepäeval võrkkiiges loksudes või plaažil päikese käes peesitades.


21. sajand, Rõokse, Eesti. Maiki on tulnud vanatädi Saima juurde Rõoksele suve veetma. Peagi leiab ta parima sõbranna poepidaja tütre Merka näol ning neiu südame paneb põksuma kena naaber Teet. Samal ajal leiab oma suveromanssi ka Merka. Tal on õige mitu noormeest kelle seast valida: Teedu sõber Mikk, neiu lemmikstaari meenutav Vanilje Villem või vihatud külapoiss Rolts, kes teda aina kiusab. Maiki jaoks on see elu parim suvi, sest ta saab vanad mured ja probleemid selja taha heita ning nautida aega sõbranna või silmarõõmu seltsis. See ei jää aga igaveseks nii ja minevik leiab neiu üles. Teet on nimelt politseiuurija ning avastab üht juhtumit uurides, et Maiki on sellega seotud.

Romaanis on suurepäraselt kirjeldatud sündmuste toimumispaiku ning Rõokse alevik kerkis mul elavalt silme ette. Kujutluspilti ilmusid nii tammepuu, kus Villem ja Merka jäätist sõid, rohtunud tee, mille ääres tädi Saima ja Laherandade majad asusid, järvekallas purde ja mõisavaremetega taamal kui ka külapood lastelaagrist tulnud ostlejatega. Ühes õiges Eesti suveromanssis peab muidugi olema ka jautuskäik rabalaugaste vahel ja seegi ei jäänud puudu. 

Paraku oli mul tegevuste ja tegelastega probleeme. Ma ei suutnud kumbagi reaalsetena kujutada ning nii mõnigi ebaloogiline juhtumine või kummaline stseen ajas silmi pööritama. Eriti häiris pidev "omaks tegemise" jutt. Tegelastele oli raske kaasa elada, sest ükski peamistest ei meeldinud mulle. Nad oleksid pidanud olema kahekümnendates täiskasvanud, kuid käitusid nagu oleksid 14-15. Kõrvaltegelased olid palju vahvamad. Vanatädi Saima oli sümpaatne, samuti Koer, aga eriti meeldis mulle nõiaplika. 

Lisaks ei olnud romaan ajastutruu. Kindlat aastat pole küll öeldud, millal sündmustik toimub, kuid facebook on raamatus olemas. Sellest hoolimata käituvad tegelased enamiku ajast, nagu telefoni ega interneti poleks leiutatudki. On ju tore, et noored suve arvutis ei veeda, aga mulle ei mahtunud küll pähe, miks Teet ja Maiki selle abil ei suhelnud, kui mees linnas viibis. Rääkimata sellest, et uue silmarõõmu leidmisel on ju elementaarne esmalt tema nimi google otsingumootorisse toksida.  Raamatu stiil oli mulle ka pigem vastukarva, nagu pidevad hüüumärgiga lõppevad laused, silmavärvuse korrutamine või väljend "naeris kriginal". 

Esimene pool raamatust venis, sest tegevused ja kirjeldused hakkasid korduma. Õnneks lõppes ühel hetkel see suur "omaks tegemine" ära ning paarid said paika. Seejärel läks süžee huvitavamaks, sest  viimaks kergitati minevikusaladustelt loor. Kahjuks pettusin taas, sest kõige põnevamaid detaile kirjeldati nii napilt kui võimalik. Oleksin palju täpsemalt tahtnud teada, mis Maikiga õieti juhtus. Selle põnevus mind ju lugemas hoidiski.

Mulle meeldis, kuidas autor andis lõpupoole lugejale ette detaile, mis hiljem oluliseks osutusid. Nii sain loo kulgu edukalt ette ennustada ning mulle tegi see lugemise nauditavamaks. Juubeldasin mõttes iga kord, kui autor täpselt sinna tüüris, kuhu arvasin. Mulle meeldisid Maiki ja Saima lõpplahendused, kuid Merka oma oli liiga klišee.

"Hull suvi" on hea kerge meelelahutuslik suvelugemine, kuigi mahult on raamat paras tellis. Romaani tegevuspaik on suurepäraselt kujutatud väike alevik Rõokse, kuid minu jaoks jätsid tegelased ja šüzee soovida. Soovitan romaani kõigile, kes ihakavad lugeda kuumadest tunnetest ja seksist, aga ei pelga vägivalda ning arvavad, et tumedad minevikusaladused annavad loole parajalt vürtsi juurde!

Aitäh, Varrak, raamatu eest!

You Might Also Like

0 kommentaari

CC BY-NC-ND