Megan Abbotti romaan "Sa saad mind tundma" oli kui pilk teise maailma. Loo keskmes on Devon, võimlemise imelaps, tulevane olümpialootus. Tema igapäev oli minu jaoks võõras ning lugesin sellest huviga.

3-aastaselt juhtus Devoniga õnnetus - muruniiduk lõikas mudilasel maha mitu varvast. Arst soovitas tüdruk panna võimlemistrenni ning seal avastati tema talent. Terve perekonna elu keerleb imelapse ümber: raha, vaba aeg, abielu. Pikad päevad mööduvad tribüünil trenne või võistlusi vaadates. Devon on ambitsioonikas ning tal on siht silme ees: Olümpia. Lähenevad katsed, et tõusta kõrgemale tasemele, kuid võimlaga seotud surm segab tüdruku karjääri. Välja hakkavad tulema luukered ning kõigil tuleb otsustada, kui kaugele nad on valmis minema, et unistusi täide viia.

Kõige huvitavam aspekt romaanis on kahtlemata võimlejate karm reaalsus, mida autor väga tabavalt kirjeldab. Kas te teate, mis on võimlejatüdrukute suurim hirm? See on rindade kasvamine ja puusade laienemine, sest see ei lase neil enam oma ilmvõimatuid trikke sooritada. Lugu haaras mind endasse ning leidsin end peale loo lõpetamist intenetiavarustest võimlemise videoid vaatamas. Silma jäi ameeriklanna Simone Biles, kelle sooritusi vaadates sain paremini aru, mida Devon oma trennides tegi.

Kuigi romaan läheb krimi- või põnevikužanri alla, siis erilist müsteeriumi raamatus polnud. Teades ette, et tegu põnevikuga, tabab juba kuriteoni jõudes ära, kuhu lugu suundub. Korra siiski kahtlesin, kas olen õigel teel, sest nii mõnigi autor on suutnud mind üllatada. Salapäraseks jäi siin hoopis motiiv, sest ma ei suutnud kuidagi välja nuputada, miks nii juhtus. Üritasin end samastada kõikide tegelastega, et nende tegusid mõista. Loo keskmes olev staar Devon oli vaikne, endassetõmbunud ambitsioonikas mõistatus, kelle pühendumust ma ei suutnud mõista. Mulle meeldis Drew, tema iidne hing ja teadmistehimu. Katie tundus ebastabiilne ja eemal viibiv ning Eric oli salapärane ja kaalutlev-plaaniv. Kõigest ma siiski lõpuks aru ei saanud, näiteks Hailey rollist või mr Wattsi meenutusest uksel seisvast Katiest.

Viimati tekitas mul sarnaseid emotsioone Louise O'Neilli "Sai mis tahtis". Nimelt valdas mind raamatut lõpetades iseäralik tunne, kuidagi tühi oli olla. Autor suutis mind mõjutada ning mu maailmapilti avardada. Vähe on teemasid, millest ma raamatuid lugenud poleks, kuid võistlussport on üks nendest. Mind üllatas ka see, et kuigi keskseks tegelaseks on teismeline tüdruk, siis koolist ei räägita pea üldse. Ma ei peaks seda noorteromaaniks.

Üldiselt on tõlge hea, on näha, et vaeva on nähtud võimlemisterminitega, kuid nuriseksin pealkirja üle, mis kõlab väga puiselt. Eestikeelne väljend oleks pigem: "Sa õpid mind tundma".

Megan Abbott on pärit USA-st, Michigani osariigist ning tal on kirjandusalane haridus. "Sa saad mind tundma" on naise üheksas raamat. Inspiratsiooni andis võimleja Aly Raisman, täpsemalt video tema vanematest, kes Olümpial rahva seal tütre liigutusi seda ise adumata järgi matkivad. Meganil endal suuri spordivõimeid pole. Teda haaras videost paistev emotsioon ning pani mõtlema, milline on atleedi perekonna elu.

Mulle meeldis "Sa saad mind tundma" väga teema valiku poolest ning loodan väga, et saan mõnda autori romaani veel lugeda, sest loetud romaan tekitas huvi. Soovitan seda lugeda ka teistelgi, kes soovivad teada, milleks on inimesed valmis oma või hoopis kellegi teise unistuse ellu viimiseks.

Aitäh, Päikese kirjastus, raamatu eest!