LXXXV ehk maailma vastu allergiline

19:38

Päikese kirjastuselt sain lugemiseks Nicola Yooni noorteromaani "Sina minu kõrval ja maailm meie vahel", mis on oma kauni kujunduse ja intrigeeriva pealkirjaga juba ammu mu lugemislistis koha leidnud. Eile õhtul alustasin viimaks lugemist ning olin loost väga haaratud. Raamatut oli raske käest panna. Õieti ma ei teinudki seda, vaid lugesin 3 tundi jutti ja äkki oligi lõpp käes. Alustades juba pealkirjast, oli tõlge raamatul suurepärane, mis on kindlasti üks põhjus, miks romaan nii kiirelt läbi sai.

Madeline põeb rasket kombineeritud immuunpuudulikkust (RKIP), mis tähendab, et neiu on põhimõtteliselt kogu maailma vastu allergiline. Oma haruldase haiguse tõttu pole ta 17 aasta jooksul kordagi oma majast väljunud. Meelelahutuseks on tal raamatud, seltsiks ema ning hooldaja Carla. Rutiin kordub päevast-päeva ning nädalast-nädalasse. Tüdruk on kõigest hoolimata oma eluga rahul ning ei tahagi kodust lahkuda, kuni naabermajja kolib uus perekond teismeliste lastega, kes Madeline'i tähelepanu köidavad, eriti poiss - Olly. Ka nemad märkavad naabermaja aknal tüdrukut valges, kes kunagi väljas ei käi. Kahjuks pole külalised Madeline'ile terviseriskide tõttu lubatud. Vastastiku asuvate akende kaudu alustavad noored siiski suhtlust ning seejärel vestlevad internetis. Neiu päevad hakkavad muutuma, ta leiab end tahtmas aina rohkem, eriti kõike, mis on seotud naabripoiss Ollyga. Neil tekibki võimalus kohtuda ja tüdrukul on esmakordselt ema ees saladus, mis viib nii kaugele, et ta põgeneb kodust, hoolimata sellest, et võib iga hetk surmavalt haigestuda.
Suur boonus on äärmiselt nunnu love story kõikevõitvast armastusest. Armumine naabripoissi oli küll veidi järsk, kuid kas mitte kõik esimesed armumised ei ole sama irratsionaalsed või pöörased. Madeline'i vaatenurk meeldis mulle väga. Ta oli oma olukorraga täiesti leppinud ja sai piiratud tingimustes suurepäraselt hakkama, säilitades positiivsuse. Seda kõike, kuni üks poiss tema vastu huvi tundis ning tema maailmapildi segi lõi. Siin tuli välja neiu isekas külg, ta hakkas asju tahtma. Loole andsid palju juurde IM-vestluste katked, illustratsioonid, Maddy raamatuarvustused ja tervisekontrollid, mis äratasid tegelased minu jaoks ellu. Olly karakter oli siiski ebausutav: ta oli rohkem unistuste printsi kui reaalse teismelise moodi, eriti arvestades, et ta pärines probleemsest perest. Poisi õega oleksin tahtnud rohkem interaktsiooni, hetkel ta raamatule midagi juurde ei andnud. Madeline'ile oleks üks tore sõbranna ka ära kulunud!

Haigus, mida raamatus kirjeldatakse on küll väga haruldane, kuid süžee ise nii unikaalne pole. Viimastel aastatel, alates John Greene'i bestsellerist "Süü on tähededel", on haige peategelasega noortekad väga popiks saanud. "Sina minu kõrval ja maailm meie vahel" järgib tüüpilist malli: raske haigusega kohanenud teismelise neiu elu teeb kannapöörde, kui ta kohtub kena poisiga. Sarnaselt Hazeli ja Augustusega võetakse ette isegi välisreis. Elu saab mõtte ning sellest tuleb võtta kõike. 

"Sina minu kõrval ja maailm meie vahel" on kergelt jälgitav teos ning sobib väga hästi maailmast välja lülitumiseks. Kõigest hoolimata on lõpp õnnelik ning sobib neile, kes kurbi lõppe ei talu. Seekord soovitangi nunnu noorteka otsijale!

PS! Hetkel on valmimas ka film.

You Might Also Like

0 kommentaari

CC BY-NC-ND