LXII ehk maagiline London
23:05
Algselt plaanisin oma Saksamaa reisile võtta kaasa mõne Varraku uutest raamatutest, aga need ei jõudnud kahjuks kohale. Probleemi muidugi polnud, haarasin riiulist kaasa järgmise teose, V. E. Schwabi fantaasiaromaani "Võlukunsti tumedam pool". Lugeda sain tegelikult alles mahti tagasiteel lennukis ja Riia lennujaamas, kus 3 tundi ootasin. Kuigi uni oli suur ja vahepeal tukkusin veidi, siis põnevus haaras endasse ning kodus lugesin magamamineku asemel veel paar tundi mõnuga edasi. Viimaks võitis küll väsimus, aga juba järgmisel päeval sai ikkagi läbi.
"Võlukunsti tumedam pool" räägib loo kolmest Londonist, mis jagavad küll nime, kuid on ise täiesti erinevad linnad, asudes paralleelmaailmades. Hall London on sarnane meie maailmale ehk üpriski igav, Punane London õitseb, pulbitseb võlukunstist ning Valge London on vaenulik, võlujõud on siin haruldus, mille eest võideldakse (surmani). Tegelikult eksisteerib veel ka neljaski, Must London, mille võlukunst hävitas, alla neelas ning keegi ei tea, mis temast saanud on. Kunagi olid maailmade vahel uksed, kuid peale Musta Londoni hukku suleti need. Ühest linnast teise saavad nüüd liikuda vaid Antari rassist võlurid, keda hetkel on alles vaid kaks: peategelane Kell ning süngem kuju Holland. Nad tohivad üle maailma piiride viia vaid sõnumeid valitsejate vahel, kuid Kell tegeleb oma lõbuks ka keelatud salakaubaveoga. Nii satubki ta kätte Mustast Londonist pärit kivike, mis esmapilgul näib süütu, kuid muidugi on väge täis. Enne kui mees jõuab välja mõelda, mis sellega teha, suudab üks Halli Londoni kodanik talt selle pihta panna. Taskuvargast Lila on terve elu tahtnud seigelda ning ootamatult avanebki tal võimalus. Kell on küll harjunud üksi tegutsema, kuid südikas näitsik tõestab talle mitu korda oma vajalikkust.
Olen õnnelik, et otsustasin just sellesse raamatusse oma raha investeerida, sest see oli mõnusalt põnev ja võlukunsti täis. Autor on vaeva nänud, et luua hästi toimiv maailm ning paeluvad tegelased. Eriti meeldisid mulle muidugi Antarid ja Lila, kes ei väsi üllatamast. Müstiline Kell tekitas palju küsimusi, mis ilmselt järgedega vastatud saavad. Muuseas, mind häiris kohutavalt tema nimi, takerdusin iga kord kui seda jälle käänati kui 'Kelli'.
Soovitan kõigile fantaasiasõpradele, seda lihtsalt peab lugema!
0 kommentaari