DXLV

21:07

ehk kuidas juba august kätte on jõudnud




Viimasel ajal olen käinud mitmel georetkel. Esimesest juba kirjutasin, mis koos Stina ja Alice'iga oli. Teine oli Madliga Tallinnas. Kolmandal käisin vanematega Sündmusaarde juures ja hiljem Muraste paeplatsil. Paar teeäärset aared korjasime ka. Õigemini, vanemad näitasid, et seal aare, mis neil leitud - mine, otsi ja logi.



Kuna Madli varsti Eestimaalt minema sõidab, siis meisterdasime talle sellise kunstiteose kaasavõtmiseks. Selline artsy meeleolu jätkus, kui nägin Stina mega-hüper-super-lahedat värviraamatut ja nurusin, et ma ka üht lehekülge kaunistada võiks. Kahjuks aeg lausa lendas ja valmis ma ei jõudnudki. Poolikut pilti saate ikka näha. Mul võiks ühes seinas selline tapeet olla küll ju.



Nädalake tagasi käisime vanavanemate ja vennakesega Lennusadamas laevu uudistamas. Suur Tõll on uuendatud väljapanekuga tagasi, lisaks käisime veel Sulevi ja ühe piirivalvelaeva peal. Esimene oli küll kõige huvitavam, sest seal oli igas ruumis keerlev infotahvel. Nii sai täpselt teada, millega tegu. Korda oli tehtud mitmeid kajuteid, omavahel oli võimalik võrrelda 6-kohalisi, 4-kohalisi, mehaaniku, tüürimehe, kapteni jne. Kõige tähtsamate meeste omad koosnesid lausa mitmest toast. Lisaks on laeval avatud nüüd ka puhvet, kui avastamisrõõmu peaks nälg segama tulema.
Mul on hea meel, et Eesti riik selle laeva endale näituse jaoks sai ja ta vanarauaks ei läinud. Juba 20 aastat on rahvas seal peal avastusretki saanud teha ja kogu aeg täiendatakse. Nii põnev ju!
Teistel laevadel sai ainult ise uudistada, ekskursiooni ei teinud keegi ja ise pidi nuputama, mis imevärk nüüd see või too asi on. Sulevil oli rohkem tegemist, enamik ruumidele olid pandud klaasuksed, kust sai sisse piiluda. Sisse sai mitmesse kajutisse, kus oli ikka väga palju kitsaid koikusid. Suure Tõllu mitmeinimesekajutid tundusid selle kõrval küll luksusena. Igasse kajutisse minekuks pidi trepist alla minema. Omavahel need vist ühenduses polnudki. Vähemalt mulle jäi selline mulje. Trepid ja koridorid oli hästi kitsad seal ja alumistel korrustel oli lisaks palav. Huvitav, kas sõidu ajal oli ka magamisruumis selline kuumus, mina küll nii und ei saaks. Mind pani imestama veel see, et Sulev oli puust! Piirivalvelaueva kohta lugesin infotahvlilt välja, et see on esimene Eestile kuuluv laev, mis on ületanud Atlandi ookeani. Nimelt valmistati see Ameerikamaal. Laevas sees olid ainult kinnised uksed :( Kaptenisilda sai lähemalt näha ainult.
Huvitav on see, et nii paar aastat tagasi kui ka nüüd ei küsitud laeval piletit. Meil oli see ikkagi ostetud, kuidas nad muidu veel laevu külastajatele avada saaks, kui need selle eest tasumagi ei vaevu.
Pildid on kiiruga ja telefoniga tehtud, mitte just parimad, aga mingi aimduse saab ikka kätte.





Laupäeval käisin geoüritusel, kus sai kanuutada. See oli päris põnev. Järve peal oli punkt, kus oli peaaegu 200 filmitopsi ulpima pandud ja sealt oli vaja leida järgmise punkti asukoht. Avasime üle 100 topsi, enne kui õige paberilipiku kätte saime. Edasi läks lihtsamalt.
Üritusele minnes korjasime tee äärest ka paar lihtsamat aaret.


Minu tänane päev: 
sõidutund, teooriaeksam, tegin 2,5h aega parajaks, sest ootasin carli, jalutasin kristiinest kesklinna ja siis käisin keskraamatukogus oma lugejakaarti pikendamas, edasi jalutasin väliskirjanduse osakonda, mis on olümpia hotelli juures, võtsin sealt 6 raamatut ja läksin klassiõe juurde, kes caffeines töötab, seal olin ~45 minutit, proovisin mullikohvi ehk kohvi toonikuga, carl jõudis linna ja me käisime vapis, ta läks autokooli tutvustavasse tundi ja ma teise klassiõe töökohta, aga siis selgus, et see essa tund hoopis kristiine juures, mitte kesklinnas ja me sõitsime uuesti sinna trolliga, ootasin carli ära ja lõpuks tulime rongiga koju



You Might Also Like

0 kommentaari

2017 Reading Challenge

Mariann has read 8 books toward her goal of 100 books.
hide

2016 Reading Challenge

2016 Reading Challenge
Mariann has read 1 book toward her goal of 130 books.
hide