DVIII

13:40

ehk mälestustele ei saa hinnangut anda ju


("Ma vie volée : 57 ans sans voir la France")
2004


Autor sündis 1927. aastal Prantsusmaal. Lapsepõlves sai ta tunda, mis on sõda, okupatsioon ja toidukaardid. Tema tulevik oli ebaselge, kuni ta kohtub ja abiellub noore vene ohvitseri Ivaniga. Unistades paremast tulevikust, läheb ta Teise maailmasõja järel Nõukogude Liitu koos mehega, mõnenädalase tütrega ja emaga. Pikk reis osutub teekonnaks põrgusse, sest raudne eesriie sulgub tema selja taga ja kodumaad näeb ta alles 57 aasta järel.

2.5/5

Tõsiselt imelik on kellegi mälestustele hinnangut anda. Ma olen küll neid NSV liidu õhustikuga raamatuid lugenud, kuigi mitte ühtegi, mis vene külaelust räägiks. Koledus oli hoopis teistsugune ning kõige õudsemat varjati sõnaga "õudusunenägu". Ülevaate tema nukrast elust sai, aga emotsiooniks oli just nimelt kurbus, mitte õud. Sealt ka hinne, sest kuigi raamat ei meeldinud mulle, siis midagi tal viga ka polnud ja pooleli ei jätnud. Hea ka, sest lõpp oli ju positiivne ning seda tunnet õhkas sealt päris korralikult.
Kõige rohkem meeldis mulle raamatu vahel olev leht piltidega, mis lõpuks andsid selle tunde, et tegu on tõesti kellegi mälestuste ja elulooga.

You Might Also Like

0 kommentaari

2017 Reading Challenge

Mariann has read 8 books toward her goal of 100 books.
hide

2016 Reading Challenge

2016 Reading Challenge
Mariann has read 1 book toward her goal of 130 books.
hide