CCCXCII

23:39

ehk ma tahan endale jahiga meest ehk tagasi 9ndas klassis ehk taani







Taani paistab!













ma teen nii ilusaid pilte





tuletõrjepaat
tänavakunst













why so pretty
veidi kraami 
je





Piltide järgi nagu mingi hull kanalite linn. Tglt käisime lihtsalt paadiga linnatiirul.
Emotsioone nii palju, et ei jaksa praegu kirjutada, aga kõik on head. Ülicool tripp, palju lahedam kui arvata võis.
Niisiis. Ma pole sündmuste järjestuses üldse kindel, aga enam-vähem oli see lugu selline:

Esmaspäev
 Reis algas 1. juulil. Sõitsime bussiga linna, trippisime sadamasse. Ma kergelt surin, sest kott sai veidi liiga raske. Passisime veidi seal, ootasime, et kõik kohale jõuaks ning siis läksime laeva. Kajutid olid õnneks kohe viiendal korrusel, ei pidanud kotti ma ei tea kuhu kandma. Meie oma oli veel kõige esimene ka, ehk superluksus. Sättisime kotid ära, valisime oma voodid ja siis läksime ringi kõndima. Kõht oli jube tühi ning seetõttu läksime Annaga sööma. Võtsime kanasalatid, mis polnud eriti head. Minu meelest olid need liiga kuivad ja külmad. Pärast trippisime veel ringi, käisime tantsimas, tegime tekil pilte.
Vahepeal istusime üleval üheksandal korrusel ning üks kahekümnendates meesterahvas tuli ning hakkas oma kurvast saatusest rääkima. Kuidas ta ühest kõrvast kurdiks jäi ning Norras tööl käib ja kuidas ta naine teda petab. Olime neljakesi - mina, Liisu, Jonnu, Alvin. Kõik muutusid kohe tõsiseks ja silmad tõmbusid küll niiskeks. Ta rääkis oma lugu aga ühe uuesti ja uuesti ja pani asju juurde ja läks närvi ja hakkas liialdama ja siis me olime sunnitud põgenema lõpuks. Leidsin ühe laua pealt kellegi poolt maha jäetud päikese prillid, mis järelvalveta see minu oma.
No ja mis sa veel ikka rootsi sõites laevas teed. Mingi kahe-kolme aeg sai magama.

Teisipäev
Seitse oli juba äratus ja sööma minek. Rootsi laud ehk sõin end kurguni täis. Pakkisime veel asju ja siis juba oligi maha minek. Sokutasin oma koti Krissi käru peale ja sain käed taskus sammuda. Pidime veidi bussi ootama ja siis hakkas see 9tunnine sõit pihta. Tegime teel mitu peatust, sai veidi süüa osta ning varemeid vahtida. Giid lubas, et laseb magada, aga ikka rääkis päris palju. Mul pool juttu oli dejavu, sest kunagi ammu-ammu käisime perega Taanis Legolandis ja siis räägiti samadest asjadest.
Bussisõit möödus tegelikult üsna lõbusalt. Vahepeal lugesin raamatut, vahepeal olin sotsiaalne. Toimus LOLi-teemaline arutelu ja sain tarka nägu teha, sest keegi ei teadnud kui halvasti ma tegelt mängin, haha. Kõige arukam asi oli raudselt LOLi sõnamäng. Seda oli nii huvitav kuulata, ei saanud lugeda. Kõik olid nii sõbralikud, ma üllatusin täiega. Kodune tunne tekkis, nagu oleks oma klassiga kuskil või midagi. Nii eba-sauelik, haha.
Taanis pidime mingist lossist mööda sõitma, sest see oli tähtis, aga põhiline tee sinna oli remondis ja pidime ringiga minema. Sattusime bussiga eriti kitsale tänavale, kust tagasi minna polnud võimalik. Bussijuht oli professionaal lvl infinity, tegi sellise pöörde, et igast bussi nurgast jäi seinani mingi alla 5 cm. Ulme. Kõik plaksutasid talle.
Käisime poes, ostsime õhtuks toitu ja siis oligi hosteli minek. Seal olid kuuesed toad, meil oli  viiene plikade oma. Pakkisime asjad lahti ja läksime Stina ning Annaga sööma KFCsse. Mingeid wrapitaolisi asju sõime. Tegime paar pilti ja tagasi hostelisse. Stina ja Anna läksid tuppa, ma jäin alla tsillima. Veidi aja pärast läksime uuesti linna peale jalutama. Vist olid mina, Kriss, Marko, Edi, Rainer. Järjekordselt öeldi, et ma näen välja nagu Annie. Eriti seetõttu, et käisin seljakotiga. No ma ei tea, mitu inimest mulle juba nii öelnud on.
Kriss mängis, et on Akali, jooksis üle tee, käed selja taga. Mingi kohalik tegi järgi teda, tuli rääkima meiega. Küsis, kust me pärit ja hakkas jalgpallist rääkima. Ta fännas  mingit leedukat vist ja tahtis teada, kas Eestis on kuulsaid mängijaid. Loetlesime neid küll talle, aga ta ei teadnud ühtegi.
Jalutasime kuni mingi purskkaevuni. See oli selline ilus ja värki, hakkasin pilti tegema, siis mingid vennad tulid kusema sinna. Siis nad said aru, et me pildistame, poseerisid. Ühel vennal oli suu burgerit täis, osa kukkus välja, suht kole. Inimesed olid kõik mingi ülimalt sõbralikud, kui miskit küsisid, siis naeratasid ja vastasid. Ahjaa, Kriss kadus mingi hetk ära, suundusime tagasi hostelisse, et äkki ta on sinna jõudnud. Ülekäigu juures tulid Jonnu, Liisu ja Henryd. Okei, ma tõesti ei mäleta, mis veel toimus. Lõpuks läksid teised kuhugi ära ja me läksime tagasi hostelisse.

Kolmapäev
Hommikul oli jälle suht vara äratus. Olin enne poest enda arvates jogurtit ostnud, aga tegelikult oli see hoopis riisipuder. See oli veidi imeliku maitsega, aga todiu kallal ei nuriseta. Ühe võileiva tegin ka. Me nii pahad, tglt toas ei tohtinud süüa.
Hosteli ees ootas meid buss, tegime väikse linnatiiru, kuulasime giidi juttu. Külastasime kunstimuuseumit, kuulsat väikse merineitsi kuju, vaatasime vahtkonna vahetust, käisime kirikus. Üks huvitavamaid osasid sellest turistitamisest oli ehk paadisõit. Alguses ei tahtnud keegi väga minna, aga lõpuks läks ikka üle poole grupist. Piletimüüja küsis, et kust me pärit. Ütlesime, et Eestist. Siis ta uuris veel, et kust täpselt. "Saue" "Aa, Saue linn, I have been there." Keegi on kunagi julgenud väita ka, et maailm suur? Igatahes paadisõidu tegi meeldivaks muhe giid oma ilmeka ja nalju töis tipitud tekstiga. Kanalit mööda sõites ja paate nähes veendusin, et mu eluunistus oleks paaditripp teha. Nagu roadtrip aga paadiga. Ülikõva oleks. Elad paadis nädalaid, seilad ringi, käid külastad suurlinnu, sest need kõik jõgede kallastel. Plzplzplzplz.
Peale paaditrippi oli veidi vaba aega söömiseks ja muuseumis käimiseks. See oli teine päeva tipphetk. egu oli Ripley muuseumiga. See oli hästi interaktiivne ja samas ka hariv. Seal oli kõikvõimalikke eriskummalisi asju kogu maailmast. Näiteks minisuuruses Shakespeare'i teosed, mida kasutasid rändnäitlejad. Üheks ekspositsiooni osaks oli video, kus näidati, mis trikke oma keelega teha saab, ning seal oli peegel, kus said harjutada. Edasi jalutades said teada, et tegelikult oli teiselpool aken, kust kõik said su veiderdamist näha. Meil sattus nii, et kuna me läksime kohe muuseumi ja alles hiljem sööma, siis Johanna ja Liisu olid täpselt peegli juures, kui me teisele poole jõudsime.
Pärast muuseumi võtsime burksid ja jalutasime tagasi bussi juurde. Johanna ja Stina läksid tivolisse, me saime bussiga kaubanduskeskusesse. Käisime veidi ringi, ostsime veidi asju. Päeva parim ost oli raudselt kelloggsi hommikusöögihelbed. Need mu lemmikud, mida Eestis pole. Tassisin seda kasti päris kaua kaenla all.
Liisu pakkus välja, et ma võiks Jonnu longboardi laenata, et koos trippima minna. Johanna oli nõus ja nii saingi Pennyga sõita. Kui ma aru sain, kumma jalaga sõita tuleb, siis oli lebo. Sõitsime päris kaua, mõlemal oli ülipalav, aga see oli nii cool. Mõlemad olime oma siniste mütsidega ja nägime vinged välja. Normaalselt pilke kogusime ka.
Kui lõpuks ära tüdisime, siis läksime hostelisse vaatama, et äkki Stina ja Johanan tagasi. Alguses oli veel plaan, et kui pole, siis sõidame veel, aga ma otsustasin, et ma pesema, kuna jah, veidi läbi võttis see värk. Kella kolmeni oli veel päris palju aega, aga magama polnud mõtet jääda, sest siis ei oleks bussis enam und olnud. Lugesin, siis läksime Annaga b-klassi tüdrukute juurde, istusime seal, käisime veel linna peal, panime oma asjad kokku ja lõpuks jõudis kätte aeg bussi peale minekuks. Alguses und ei tulnud, aga mingi aeg jäin ikkagi magama.

Neljapäev
Üles ärgates olime juba Rootsis, suht Stockholmis. Seal sõitsime alguses jälle veidi bussiga ringi, kullasime giidi tarka juttu. Seejärel käisime kungingalossi alla muuseumis, kus ma juba kunagi ammu käinud olen ning seetõttu oli seal suht igav. Me ei viitsinud teisi oodata ning läksime neljakesi - Liisu, Gutta, Alvin, mina - linna peale. Midagi tarka me ei teinud, lollitasime, rääkisime inimestega, käisime Mäkis söömas. Kuna tegevust ei leidnud, siis suundusime bussi tagasi, seal oli juba päris palju rahvast ja aeg möödus kiiresti.
Sõitsime edasi, laeva peale, saime piletid kätte. Seekord olid meie kajutid üheksandal korrusel. Kuna kott oli nüüd kergem, siis elas sinna trippimise üle. Vahetasime riided ja läksime õhtustama. Raudselt selle reisi kõige korralikum söömaaeg. Sushi ja mozzarella-salat ja kõik hea. Peale sööki algas mööda laeva trippimine. Kuulasime, kuidas osad karaoket käisid laulmas ja olime ns lahedad.

Reede
Äratus, kogunemine, laevalt maha, bussiga koju, magama. :)

You Might Also Like

0 kommentaari

2017 Reading Challenge

Mariann has read 8 books toward her goal of 100 books.
hide

2016 Reading Challenge

2016 Reading Challenge
Mariann has read 1 book toward her goal of 130 books.
hide