ehk fc VÕIMAS rühm ehk põhjus miks ma üle 24h ülihäppi olnud

Mängisime eile õhtul kella poole üheksa paiku JK Suema II-ga. Pool väljakut, platsil 6+1. Ma põhis, jee. Super sats oleme, õhkkond on nii teistsugune kui Kaljus. Oma tüdrukuid armastan muidugi sama palju, ja  võrrelda võitkondi väga ei anna. Tüdrukud ja poisid ikka loomult nii erinevad. Kõik olid täiega toetavad ja kiitsid koguaeg ja see andis niiiiiiiii palju motivatsiooni. Miks ma naiskonnas niimoodi mängida ei suuda? Üldse pinget polnud peal, rahulikult võtad palli, vaatad, söödad. Ära ka ei väsinud. No pingil oli sama palju mehi kui platsil, koguaeg sai puhkama minna.
Mängu kokkuvõtet võite siit lugeda. võitsime 5:4. See nii armas, kuidas vastasvõistkond sind kui tüdrukut alguses alahindab ja iga pisema veakese pärast vabandust tormab paluma. Naiste jalgpall on palju... verisem. Päris kurb ju.
Ma see tore, kes enne mängu kodus kooki küpsetas. Minu stock - rabarberikook. Ainult, et ma ei viitsinud rabarbereid korjata, tegin kiividega. Tundus, et kõigile mekkis, kõik olid rõõmsad. Ma siiamaani emotsioon laes. Võib-olla veidi üleväsinud, kaks ööd jälle 5 unetunni peal olnud. Hommikul päris nii rõõmus polnud.