CCCLXXII

23:59

ehk FC Võimas Rühm & Orava sünnipäev

Facebook

Emotsioonid on päris head. Täna oli siis mu armsa rahvaliiga tiimi FC Võimas Rühm esimene mäng. Tegu oli sõpruskohtumisega võistkonnaga FC Haamer. Mäng toimus Hiiu statal. Vastased läksid esimesel poolajal 1:0 juhtima tänu vindiga löögile. Kuskil 20nda minuti paiku sain ka vahetusest mängu. Positsiooniks paremkaite. Kuni poolaja lõpuni mõtlesin, et mis nii veider tundub. Alles siis sain aru, et olen endale ebakindlamas ääres. Mängus see vist väga tunda ei andnud. Esimese palli, mis minu suunas tuli suutsin ilusti vastase nina alt ära toimetada. Audist saadud palliga läks veidi nihu, aga peale selle mängus rohkem halbu puuteid polnud. Suutsin end nii palju tõestada, et suurema osa teisest poolajast olin ka mängus. Vähemalt ei pidanud pingil külmetama. Teisel poolajal viigistasime alguses, siis läksime vastaste omaväravast juba 2:1 juhtima. Mängu aeg sai siis juba täis, kuid mängisime veidi edasi. Lõppseis oli 4:2. Täpsemalt võite facebookist lugeda.
Minu suuremaks puudujäägiks on ilmselgelt kiirus ja, noh, jõulisus. See on suhteliselt ilmselga ka ju, miks.
Kõige toredam oli see, kuidas riietusruumist tulin, viimasena, ja üle platsi sammudes kuulsin, kuidas vastastiimist kommenteeriti: "kes see on? mingi eit?" Selliseid kommentaare hakkab kindlasti rohkesti tulema. Ilmselge ju, aga mul on naljakas. Ma lihtsasti lõbustav, soz no, kui häirib.
Peale mängu ostsin Mihkli lubadusega talle kaks kooki küpsetada ära ja sain autoga koju.

Nüüd siis teen seda, mis mu puhul tavaline ehk kirjutan asjadest väga vales kronoloogilises järjekorras. Täna oli Orava sünnipäeva istumine ka. Saime tema juures veidi nosida. Päris palju tegelikult, kaheksa pitsat ja salatit ja popkorni ja krõpsu (mulle ei maitse, aga kui kauss nina all, siis automaatselt ikka õgid ju :'( ). Joogiks oli kaks ülihead jääteed + veel nestead ja apelsinimahla ja kokat ka vist. Rääkisime niisama juttu ja olime toredad.

Muud huvitavat väga polegi. Suht kultuurne nädal olnud Kolmapäev käisin vanematega Shreki muusikali vaatamas. Ma ei tea, mulle väga ei meeldinud. Väljakasvanud lastemuusikalidest, see venis ka veidi. Vähemalt nägin Deivit. Õigemini tema nägi mind, ühel hetkel koputas selja tagant õlale. Neljapäeval käisime kirjanduse tunni raames Underi & Tuglase majamuuseumis mingit tunniajast näidendit Underi elust vaatamas. See oli üsna hea. Reedel käisin Mariannega Estonias Printsi ja kerjust vaatamas. Meil olid eriti x-kohad teisel rõdul, aga üllatavalt okeilt nägi. Kuigi peategelased väga laulda ei osanud, siis see oli kolmest etendusest ehk parim. Tegevus oli kiire, uni ei tikkunud silma, kuidagi ruttu lõppes. Jõudsin veel isegi poole kümnesele Saue bussile.
Kalju pliksidega käisime Rahumäe koolis tantsimas ka, aga kahjuks ei saanud ühtegi kohta oma supervinge kavaga.
Nunnud kõrvarõngad sain ka omale - jalgpallid, hõbedased putsad ja roosa särgi-mustade pükstega mänguvorm.

You Might Also Like

0 kommentaari

2017 Reading Challenge

Mariann has read 8 books toward her goal of 100 books.
hide

2016 Reading Challenge

2016 Reading Challenge
Mariann has read 1 book toward her goal of 130 books.
hide