ICCC

22:59

ehk kõik on hästiii



Viimasest postitusest peale on kõik nii suurepäraselt läinud lihtsalt. Viimaks ometi on mu naeratustel tõsi taga.
Karoli sünnipäev oli neljapäeval. Sõitsin esimest korda rongiga Aegviitu ja tagasi. Ta pidas Kõrvemaal. Seal oli hästi tore. Ainult hästi palju sääski oli ja me jõudsime Mariannega järelduseni, et vaja mehed hankida omale. Iga pidu kaovad teatud inimesed mingil ajal ära ja me jääme kahekesi tolgerdama kuhugi. Kuulasime igasuguseid kahtlaseid laule. Kahtlusetase küündis Hot Problemsini ja Klubiparadiisini, see peaks ära seletama. Vahepeal lõbustas veebikas ja facebookitroll tuli ka ära. Tore, et mõni klassiõde Tšernobõlist pärit on. Kugistasin mõnuga arbuusi ka seal. Aiq rääkis oma kallist Indiast ja viimaks jõudsime üles madratsitele ka.
Tagasirongist pidi Ülemistes väljuma, sõitsin kesklinna, ootasin sada aasta Saue bussi. Ühtki tuttavat polnud, igav kojusõit. 
Jõudsin koju, tegin end korda, siis oli rolleritripp. Pärast õhtul olin veel väljas ja peale unetunde oli jaanipäev käes. Järjekordne esimest-korda-elus, ehk üksinda öö kodus. Maja maha ei põletanud ja kõik terve, äkki saab kunagi veel nii. Hommikul mängisime Stinaga koroonat ja juba jõudsidki emme-issi autoga maja ette. Terve päev olin kuidagi eriti ergas, hoolimata sellest, et unetundide arv oli suhteliselt nullilähedane.
Esmaspäeval oli jälle vara äratus. Kella kaheks linna. Käisime Karoliga mööda poode, et leida maailma parimat kingitust Karoliinale. Lõpuks ostsime selle kaisukolli, millele kõrva said kaks paari kõrvarõngaid ja kaela kaitseingliga kee. Juurde tuli veel raamat foobiatest ja soov, et ehk see kink tal Bogüfoobiast üle aitab saada. Lisaks leidsime kingituste ostmise paradiisi. Kutsuge meid aga, vinge kink on juba garanteeritud. Kui piisavalt shoppatud ja kõhud tühjad, siis käisime neid EATis päevapraadidega täitmas. Kell oli märkamatult viis saanud, bussile ja Skyparki. Pool tundi üritasime veel õhupalle täis puhuda. See väga ei õnnestunud, need olid mingi vääraka kujuga. Kaks tükki kümnest läksid lõhki ja neli nägid niisama veidrad välja. 
Ma pole end veel elusees nii vanana tundnud, kui seal. Saalitäis kiljuvaid mudilasi. Tegelikult oli vahva ja aeg läks kiiresti. Enamiku ajast viskasime Karoliga korvi või mängisime lauajalgpalli. Vahepeal käis mingi kollase särgiga kriiper ka tüütamas. Tema sõnul tahtis ta teada, kuidas lauajalgpall käib. Eks tal oli seal lapsi vahtides igav, aga selline jutualustusviis on magedam kui magevesi.
Täna on siis teisipäev. Hommikul oli nii mõnus ilm, et üles ma küll end ajada ei viitsinud. Viiest sain voodist välja. Vanemad tulid, tegin fetajuustu salatit, mis tuli hea välja. Sõin ära ja siis sõitsime Maria ja Kadiga Laagrisse. Seisime nende vanade kasvuhoonete juures ja jälgisime kolme üliarmsat rebasekutsikat. Sõitsime veel edasi. Tee viis Madli maja ette, üllatasime teda korralikult. Järgmine ohver oli Sandra, kes Nõmme keskuses oli. Ring tuli päris hea, saatsime veel Kadi Urdasse ära ja siis alles koju. Pool seitse välja, kümme tagasi, lihased valusad, olen nõrk.

You Might Also Like

0 kommentaari

2017 Reading Challenge

Mariann has read 8 books toward her goal of 100 books.
hide

2016 Reading Challenge

2016 Reading Challenge
Mariann has read 1 book toward her goal of 130 books.
hide