XXXIX ehk miks ameeriklased esimese ilmasõja ajal euroopasse kippusid

16:54


Aitäh, Koolibri, raamatu eest!

John Dos Passos "USA triloogia II: 1919" oli teine raamat, mis minuga Ameerikas ringi seikles. Sarja avaosa "USA triloogia I: 42. laiuskraad" (loe blogipostitust) andis aimu suurriigist sajandivahetusel ja mulle meeldis väga, et see enne reisi loetud sai. Järjega alustasin küll alles lennukis tagasiteel Eestisse.

20. sajandi algus, USA ja Euroopa. Joe, Dick, Eveline ja Anne on ameeriklased, kes erineval moel leiavad oma koha Esimeses maailmasõjas. Igaühel on oma roll, kes on eesliinil, kes tagalas, kes seilab merd kaubalaevastikus. Nende kodumaal kogub endiselt hoogu töölisliikumine, kuigi selle juhte karistatakse karmilt, samuti nagu patsifiste. Ben on ameeriklane, kes ei sõida üle Atlandi ookeani, vaid vaimustub revolutsioonijuttudest ning võtab aktiivselt meeleavaldustest osa. 

"USA triloogia II: 1919" jätkab sealt, kus eelmine osa pooleli jäi - algab I maailmasõda. Eeldasin millegipärast, et rohkem on juttu sellest, kuidas see mõjutab elu Ameerikas, aga põhitegevus viis hoopis Euroopasse, Pariisi ja Rooma. Kui eelmises raamatus olid tegelased üle Ameerika laiali, siis siin on nad rohkem koos, lubades nende lugudel omavahel põimuda. Euroopasse jõuavad ka juba tuttavad Janey, Ward ja Eleanor, aga nende toimetusi näeb ainult teiste tegelaste pilgu läbi.

Üllatav oli ka see, et sõjategevusele endale teos ei keskendu. See on lihtsalt taustaks. Rindel käib peategelastest vaid üks ja temagi ei lähe sinna sõdima. Rohkem saab lugeda sellest, kuidas ameeriklased rahulepingu allkirjastamist ootavad, kõvasti pidu panevad, armuvalus piinlevad, satuvad sekeldustesse ja rabelevad neist välja. Mul ei tekkinud ühtki lemmikut, kellele ma väga kaasa oleks elanud, aga endiselt oli huvitav lugeda, kuidas erinevad tegelased läbi elu kulgesid. Veidi küll tekitas tülgastust, kui palju oli juttu igaühega voodisse heitmisest, suguhaigustest ja rasedate hülgamisest.

Stiililt on triloogia teine osa täpselt samasugune nagu esimene ehk vahelduvad eri tüüpi peatükid. Mulle küll tundus, et oli rohkem romaaniosa ja vähem pealkirjade, uudisekatkete ja lauluridade ning mõttejoru virrvarri, sekka parajalt ülevaateid tuntud inimeste elulugudest. Kui jutustavad peatükid jälgivad peategelasi Euroopas, siis kontrastiks on pilguheidud töölisliikumisele Ameerikas, kus pea iga punane aktivist trellide taha saadetakse. Toonilt on raamat eelmisest süngem - taustaks olev sõda, jõhkrad kokkupõrked töölisliikumise ja selle vastaste vahel ning mitu peategelast leiavad õudse lõpu.

You Might Also Like

0 kommentaari

CC BY-NC-ND