XVI ehk sümpaatne politseiinspektor ja jäljetult kadunud naine

19:02

Märtsi lõpus sain sõnumi, et mind ootab pakk. Ma ei olnud midagi tellinud ja olin väga põnevil, sest üllatused on ju parimad! Kiirustasin kohale ja ei pidanud pettuma, sest pakis ootas suisa 6 uut raamatut kirjastuselt Eesti Raamat. Instagram otsustas, et võiksin alustada selle krimkaga - Jørn Lier Horst "Katharina kood".

Oktoober 2011, Larviki vald, Norra. Iga aastal 10. oktoobril külastab William Wisting Martin Haugenit. See on Katharina Haugeni kadumise aastapäev ning Wisting on politseiinspektor, kes seda uuris, kuid juhtum jäigi lahenduseta. Möödunud on juba 24 aastat, kuid uurija pole kaotanud lootust, et ajaga tuleb mingi selgus. Seetõttu vaatabki ta oktoobri alguses üle kõik vanad materjalid. Eriti tekitab küsimusi Katharina kood - seosetu numbrijada köögilaual, millega kõik eksperdid jänni on jäänud. Aastatega on Wistingust ning Katharina abikaasast saanud omamoodi sõbrad. Selle aasta 10. oktoober erineb aga eelmistest, sest Wistingu saabudes pole Martin Haugenist märkigi. Lisaks saab ta tööle naastes teada, et riiklikust kriminaalpolitseist on saabunud uurija Stiller, kes samuti Haugenit otsib seoses ühe teise vana lahendamata juhtumiga, kus on ilmnenud uusi asitõendeid. Stilleril on varuks nii mõnigi trikk, kuidas uurimine edukalt lõpule viia.   


Vanad lahendamata juhtumid on alati paeluvad. Eriti põnevad on need veel siis, kui lõpuks lahenduse saavad ja selgub, kui palju või vähe enne puudu jäi. Kas kurjategija oli kaval või hoopis uurijad tegid vigu? Lahenduseni jõudmine oli selles krimkas küll rahuldust pakkuv, kuid üllataval kombel ei teinud kurjategija tabamine õnnelikuks vaid hoopis nukraks.

Minu jaoks seostuvad põhjamaade krimkad äärmuslike veriste mõrvade ning vaevatud uurijatega. Selles romaanis polnud kumbagi. Mulle meeldis väga inspektor William Wisting, sest tal ei olnud traumeerivat minevikupagasit ega probleemset eraelu. Sümpaatsed olid ka tema suhe tütrega ning pühendumus tööle, et õiglus iga hinna eest jalule seataks. Kuigi kaks kadunud naisterahvast ei ole muidugi midagi positiivset, siis jättis raamat sooja tunde. Nautisin väga ka romaani rahulikku kulgemist ning seda, kui detailselt kirjeldati politseitööd - kahtlusaluse positsioneerimist, sõnumite jälgimist, internetiajaloo uurimist. 

Kuna Katharina kood on nii oluline, et raamat on selle järgi nime saanud, siis oleks tahtnud, et see oleks kuidagi visualiseeritud olnud. Norrakeelsel raamatul on ta kaanepildil olemas, nii et joonistasin teile ka välja:


Teine asi, mille kallal vinguda, on see, et raamatus oli üüratult trükivigu. Mulle ei jää sellised asjad kuigi tihti silma, aga kui neid nii palju on, ei saa vist tähele panemata jätta.

Jørn Lier Horst on 1970. aastal sündinud norra krimikirjanik ja endine kriminaalpolitseinik. Ta töötas vanemuurijana ning politseitöö lisab tema romaanidele autentsust. Mehe debüütromaan ilmus 2004. aastal ning põhines päriselt toimunud kuriteol. Horstil oli kõrini alkohoolikutest uurijatest, kes norra krimikirjanduses kuritegusid lahendasid, mistõttu ta lõi oma peategelase William Wistingu teistsuguse, sellise politseiniku, nagu ta ise kohtas oma igapäevatöös. (allikad: 123)

"Katharina kood" on sümpaatse politseinikuga kriminaalromaan, kus uuritakse 24 aastat tagasi lahendamata jäänud juhtumeid. Lugu kulgeb küll rahulikult ja ei ole verine, kuid ometi hoiab see pinget. Vanad lahenduseta lood on ju alati põnevad! Kõige rohkem meeldiski mulle, et puudus ülevõlli grotesksus ning ka tegelased ei olnud üle paisutatud. Eriti meeldis mulle uurija Wisting. Horst oli mulle veel täiesti tundmatu kirjanik. Muide, viimase kuu jooksul on ilmunud kolm tema raamatute tõlget eesti keelde ja neid on ka varasemast ajast. Mul tekkis küll huvi midagi veel ette võtta, tegu ju ikkagi ühe tunnustatuima norra krimikirjanikuga. Soovitan, kui on isu maheda kriminaalromaani järgi!

Loe ka:


Aitäh, Eesti Raamat, raamatu eest!


You Might Also Like

0 kommentaari

CC BY-NC-ND