Stephanie Garber "Legendary" on teine osa fantaasiasarjast, mille esimene osa "Caraval" minus segaseid tundeid tekitas. Otsustasin järgmist raamatut kuulata pelgalt seetõttu, et see oli Libby äpis saadaolevatest ainus huvipakkuv. Ka selle on sisse lugenud Rebecca Soler ning raamatu pikkuseks on 11 h ja 24 min.

Valenda, Meridiaani Impeeriumi pealinn. Esimest korda ajaloos toimub ühe aasta jooksul kaks Caravali. Eelmiste võitja Scarlett ei soovi uuesti võistlustulle astuda, kuid tema õde Donatella on lausa sunnitud mängudest osa võtma. Kaotus ei ole neiu jaoks variant, sest ta peab vana võla tasumiseks selgitama välja Legendi identiteedi. Üsna kiirelt selgub, et seekordsed mängud on tõelisemad, kui ükski eelnevatest.  Kaalul on Tella elu, tüdruku ema saatus ning kogu maailma tulevik. 

Sarnaselt eelmisele osale tekitas ka "Legendary" minust vastandlikke tunded. Lugu oli huvitavam, sest seda oli kergem jälgida. Mulle meeldis, et sai veidi aimu raamatute maailmast. Näiteks selgub, milliseid jumalaid inimesed kummardavad. Neid oli erinevaid, aga põhilised ja ka kõige põnevamad neist olid Saatused ehk siis Fates, 16 surematut jumalat, kes kunagi maailma valitsesid. Nüüd kasutatakse neid ennustuskaartidel tuleviku tõlgendamisel. Kahju, et jumalaid eelmises osas ei mainitud. See oleks teostest terviklikuma mulje jätnud, sest neil tundus maailmas oluline roll olevat. Kui Saatuste piltidega kaardipakk kõrvale jätta, siis oli raamatus vähem maagiat kui esimeses osas. Caravali mäng oli pettumus, sest toimumispaigaks on terve linn. Teiste mängijatega kokkupuuted on minimaalsed, fantastilised esemed praktiliselt puuduvad ning vihjete tagaajamine tundus seosetu. Nimelt on Donatellal teistsugused vihjed kui teistel mängijatel?

Tegelaste poolte pealt oli paeluvaim Jacks. Mind huvitasid tema taust ja motiivid. Pean tunnistama, et mul oli temast kahju, mis siis, et teda kujutati kui kurjamit. Eriti hale hakkas, kui selgus, kes on tema tõeline armastus. Loodan, et kirjanik suudab järgmises osas talle hea lõpu kirjutada. Teine olulisem meestegelane ehk Dante ei võlunud mind kuidagi. Ma lausa ei sallinud teda. Dante oli liiga salapärane. Tema kohta oli nii vähe infot, et tundus nagu tal polekski iseloomu. Meelde jäi vaid suur hulk tätoveeringuid ning kiindumus Donatella vastu. Lisaks ei salli ma absoluutselt, kui raamatus pannakse paari õed ja vennad. 

Stephanie Garber on ameerika kirjanik, kes õpetab ülikoolis loovkirjutamist. "Caraval" on tema debüütromaan, mille kirjutamiseks kulus 11 aastat. Ta tahtis kirjutada lugu, milles ta ise elada sooviks. Inspiratsiooni kogus naine oma lemmikasjadest, näiteks Baz Lurhmani ja Florence and the Machine loomingust. Näiteks inspireeris teda peostseen Baz Luhrmani filmist "The Great Gatsby"ning ta soovis seda ekstravagantsust oma raamatus tabada. (allikad: 1, 2, 3, 4)

"Legendary"meeldis mulle veidi rohkem kui Caraval, kuigi tekitas sama segaseid tundeid. Ühest küljest meeldis mulle kõik, mis seostus Saatuste Kaardipakiga - ennustamine, tegelased kaartidel jne. Teisest küljest oli Caraval ise igav ning ma ei sallinud Dantet. Eks näeb, kas sarja finaal, mis muide kannab ka pealkirja "Finale", jätkab samas vaimus. Soovitan lugeda, kui müstilised ennustuskaardid äratavad su huvi või kui sulle meeldib, kui peategelase huviorbiidil on äärmiselt salapärane mees!