XLIV ehk Poldarkide kannatused

17:40

Heade sarjadega on ikka nii, et kui juba alustad, siis pooleli jätta ei saa. Winston Grahami sari hoiab mind samuti enda lummuses. "Warleggan" on juba neljas Poldarki raamat.


1792-1793, Cornwall. Poldarkid on laostumise äärel ning raskused varitsevad neid ka teistel rinnetel. Ross riskib ning panustab vanale kaevandusele Wheal Grace'ile, kuid loodetud vasesooni ei leita. Kaevandus nõuab kolme mehe elud ning suletakse. Raha tuleb talle veel vaid salakaubandusest, kuid see tähendab hirmus elamist, sest vahele jäämise korral ootab karm karistus. Demelza ja Rossi suhted halvenevad veelgi. Põhjus peitub Warlegganis ning Elizabethis. Lõpuks hakkab siiski paremini minema. Ross saab anonüümselt toetajalt paraja summa raha, mis päästab ta võlavanglast ning tal õnnestub ka salakaubitsejaid püüdma tulnud meestel nina eest lipsata. Poldarkide arst ja hea sõber Dwight Enys on Caroline Penveneni kütkes ning nad plaanivad põgeneda.

"Warleggan" oli väga emotsionaalne romaan, sest peategelastel läks niivõrd halvasti. Reetmine, kättemaks ja enesepõlgus vürtsitasid lugu korralikult, kuid ei puudunud ka armastus ja andestamine. Soovisin muidugi, et tegelastel hakkaks paremini minema, eriti Rossil ja Demelzal oma väikese pojaga. Autor oskab lugu täpselt piiri peal hoida, nii et on lootust helgemale tulevikule, aga säilib ka oht täielikult põruda.

Romaani nimitegelane George Warleggan on üks jäle kuju. Mida edasi lugesin, seda vastikumaks ta muutus. Seda raamatut ei saakski muudmoodi pealkirjastada, sest mehe teod kumavad kõikjalt läbi. Just tema on kõikide Poldarkide murede algpõhjus. George ei ole kahjuks ainuke, kelle teod vastumeelsed on. Ross suudab samuti parajad käkid kokku keerata ning isegi Demelza astub väga valele rajale. Just tegelaste eksmused on üks põhjustest, mis muudavad sarja nii heaks, sest nad teevad vigu ning tunduvad seetõttu tõeliste inimestena.

Siiani olen üritanud telesarja mitte vaadata, et romaani huvitavam jälgida oleks. Ometi see päris nii ei õnnestunud, nagu tahtsin. Teadsin nimelt paari "Warleggani" põhipunkti kahjuks juba enne lugemist, sest sattusin olema elutoas, kui ema parasjagu sarja vastavat osa vaatas. Seetõttu jäid šokk ja üllatus raamatu puhul ära. Nüüd kui raamatud loetud, võiks küll sarja vaatama hakata, et näha, kui täpselt lugu ekraniseerida on suudetud.

"Warleggan" oli palju põnevam kui eelmine osa, aga kahjuks ka kurvem. Poldarki saaga on tõeline pärl ajalooliste suhtedraamade austajale. Soovitan! 

Aitäh, Varrak, raamatu eest!

You Might Also Like

0 kommentaari

2017 Reading Challenge

Mariann has read 8 books toward her goal of 100 books.
hide

2016 Reading Challenge

2016 Reading Challenge
Mariann has read 1 book toward her goal of 130 books.
hide