XX ehk detektiivilugu

12:57

Ühel 2002. aasta märtsikuu päeval kadus jäljetult noor poliitik Merete. Tema haihtumist uuriti ning see oli ka suur lugu meedias, kuid ei jõutud kuskile. Viis aastat hiljem asub külmale jäljele Carl Mørck, kes on äsja avatud Q-osakonna kriminaalkomissaar. Uue üksuse ülesandeks ongi lahendamata kuriteod uuesti käsile võtta, täpsemalt "kõrgendatud tähelepanu nõudvad", nagu ka noore poliitiku kadumine. Kontoris korda hoidma palgatud Assad on aga palju tõhusam abiline, kui võiks arvata.

Ilus naine, ajukahjutustega vend ja põrgulikult palju tööd - see oligi kõik.

Politseiniku töö on selline, et vahel tuleb surmaga silmitsi seista. Ikka ja jälle tuleb ette, et meid ähvardatakse küll kirveste ja vasarate, raudkangide, nugade, katkiste õllepudelite, haavlipüsside ja muude tulirelvadega. Ja kes seda ette teab, kui kaua inimene vee peal püsib ja millal enam ei püsi. Seda ei või kunagi teada, eks ole? Me oleme kõik mingil hetkel püksi lasknud. Kes pole, ei ole ju mingi õige politseinik, või mis? Meie töö on lihtsalt selline, et vahetevahel lööb laine üle pea.


Carl peab lisaks lootusena näivale uurimisele üle saama isiklikust traumast seoses eelmise juhtumiga. Teda kuul vaid riivas, kuid tulistamises üks tema kaaslastest suri ja teine jäi halvatuks. Mehel on selline iseloom, et teised temaga koos töötada ei taha ja nii näeb mõrvaosakonna ülem hea lahendusena Carli üks uude osakonda sokutada. 

Iseenda arvates oli ta üks parimaid uurijaid, kes oli kunagi Taani kuningriigi pinnal tegutsenud - kuidas sai küll juhtuda, et tal oli midagi niivõrd elementaarset kahe silma vahele jäänud?

Alguses vahelduvad kordamööda peatükid Meretest aastal 2002 ja Carlist aastal 2007. Kui jõutakse naise kadumiseni, siis jääb temast rääkivaid osi aina harvemaks, kuna tema uus elu puuris on üsna üksluine. Carl eksleb alguses mööda juba uuritud rada, kuid siis hakkab avastama niidiotsi, mis eelmistel leidmata on jäänud. Suureks abiks on talle seejuures Assad. Mulle tundus süürlasest abiline kompetentsemanagi kui kogenud kriminaalkomissaar ise. Lahenduse tabasin küll ammu enne neid ära, sest Merete loo ja detektiivi oma vihjed jooksid üsna ruttu kokku. Põnev oli ikkagi lõpuni, sest lugu oli üsna omapärane ja mulle nii meeldis Assadi tegelane.

Inimesel peab olema tiba väärikust ka, isegi kui ta on julk.



You Might Also Like

0 kommentaari

2017 Reading Challenge

Mariann has read 8 books toward her goal of 100 books.
hide

2016 Reading Challenge

2016 Reading Challenge
Mariann has read 1 book toward her goal of 130 books.
hide