CDLXXII ehk Peterburi I

00:29

ehk ma otsustasin, et ei tee sellest reisist üht kokkuvõtvat postitust, kuna see tuleks jälle sama pikk kui bulgaaria oma ja keegi ei viitsiks seda lugeda

Peterhof kaskaadi varjus, seal me sees ei käinud

Talvepalee isiklikult




see kuju oli Pompeist välja kaevatud kui ma ei eksi




 copy-paste Vatikanist, sest kui sa oled valitseja siis miks mitte

lihtsalt mainin, et selle ukse punased osad on kilpkonna kilbitükkidest tehtud


 lage huvitavam pildistada, kui turiste täis tuba

 malahhiitvaas, mina pildistamas, vennake paremal ja turistidest piiratud troon vasakul

 seal taga hõbetikand seinas

moodne kunst kohtub tsaariaegsega 

lihtsalt... kullast sein


 palee palee otsa

 Ermitaaž Neevalt

 Tsarskoje Selo

 Üks pilt minust ka, punase vaiba riietus, eksole


 natuke kulda veel

 ja veel

 ja veel

ja veel



Kui teil palutaks öelda, mis teil Venemaaga enim seostub, siis kõige rohkem pakutakse ilmselt võimalik-vaid-venemaal stiilis asju, viina ja suitsu, muud ebameeldivat. Paraku pole siinmaal enamikul head muljet. Ka mina oleks selliseid asju pakkunud, kuid nüüd pärast Peterburis käimist olen kõigest nähtud hiilgusest sõnatu. Kui kõikide nende uhkete paleede omanikud revolutsioonis maha notiti, pole ime, et ainult matsid alles jäänud. Emaga arutasime ka, et aadel löödi maha, aga Venemaal käiakse ikka seda vaatamas, mis neist järgi jäi. Tsaar löödi juba 100 aastat maha, sest tema aeg oli läbi, aga iga päev voorib tuhandete kaupa turiste tema vanadest eluasemetest läbi. Samas, kui nad kõik siiamaani elaks, ei saaks keegi nende kodudes ringi konnata, et seda luksust vaadata. Eestiski käiakse vaatamas mõisasid, mille omanikke põlisrahvas vihkas ja ära tahtis kihutada. Ükskord võib talusid ka vaadata, aga need kõik samasugused ja järjest madalates palkonnides käimine ei anna midagi, samas kui iga mõis on ise nägu. Loodan, et sellise asja arvamine mind nüüd vähem eestlaseks ei muuda.  Paar suve tagasi käisime Unustatud Mõisade raames mööda erinevaid Eesti nurki ringi. Neid hooneid oli küll eri otstarveteks ümber ehitatud, kuid kõigil oli midagi näidata. Kas siis eriti uhke ukselink või mõni salakamber või kassi käpajälg igaveseks kipsi talletunud. Ka meil on Pompei seinamaalid Suure-Kõpus olemas. Nende nägemiseks ei ole vaja Itaaliasse sõita, niikuinii on seal sellest linnast vaid varemed. Ermitaažis mõnda tuha alt kaevatud kuju nägin, aga seal oli neid valgeid antiikskulptuure nii palju, et kõik on peas sassis.

Long story short - selle postituse pühendan majadele. Pargipilte saate hiljem.

Mainiks veel seda ka, et neid hooneid paganama raske pildile püüda. Liiga grandioossed. Sama võimatu nagu mu oskus vähe pilte postitusse valida.
Lisaks veel nii palju reisist, et reedel sõitsime bussiga üle piiri, käisime Peterhofi alumises aias. Laupäev kulus Ermitaažile, Peeter-Pauli kindlusele ja Nevski prospektile. Pühapäeval oli kavas Tsarskoje Selo. Kui huvi suur on, siis minge ise kaema. Ma ei taha uskuda, et mu pildid ahvatlust ei tekita.

You Might Also Like

0 kommentaari

CC BY-NC-ND