ehk hala hala hala hastagyoloswag jah-ei-tere-headaega

 

Lubasin endale, et ei tee sellist postitust, aga, noh, kuhu mul ikka halada on?

Ma olen niiiii väsinud. Koguaeg olen väsinud & paha on olla & ma ei tea, mis mul viga on. Kõik on kuidagi vastumeelne ka ja tahaks nähvata kõigile ja midagi ära lõhkuda ja ise ka sama vastik olla nagu endal tunne on. Alles oli tuju nii hea ja nüüd jälle enam mitte. Kevad peaks nagu armastuse aeg olema mitte vihkamise. Samas midagi konkreetset ka pole, mida ma vihkaks.
Kõigil koguaeg nii kiire ja keegi ei viitsi mitte kui midagi teha & kui viitsivad, siis mul on trenn & kui ma trenni ei lähe, siis ma ei saa mängu. No tglt po, olen trennis käinud ja ikka mängu ei saa. Kaks lahedat 0-i vahivad profiililt vastu. Ma tahan ka mängida ju, kasvõi mingi 5 minutit oleks tore, aga ei, poh meil nii hea ja tubli ja tugev tiim, pingil istuda ja twitteri ülekannet teha, mida keegi ei loe ka nkn, on ka tore. Vähemalt teised mängivad hästi ja löövad väravaid ja võidame esiliiga ära nii. Järgmine aasta saame edasi meistriliigasse ja siis saan veel rohkem pingil istuda. Sama suur osa tiimist olen ikka ju, vahet pole, kus mängid, kas pingil või platsil. Säästan vigastustest end nii. Äkki rahvaliigas saan rohkem platsiaega. Savi, savi, savi, ausalt mul on savi, kõigest on savi, miski ei koti, jaheitereheadaega.

Mul pole vähimatki aimu, mis mu peas toimub, ja see hirmutab mind.