CCCXLV
19:56ehk nädalalõpp stina ja johannaga & kuldsed tähekesed
lubati Eesti kuulsaima lilleturuga pilti teha |
kennet tuli kallale |
Jagan detaile oma megahuvitavast elust.
Neljapäeval peale kooli Stinaga käisime jõulukinke poodlemas. Paar asja sai, aga mitte midagi erilist. Parim oli küünalde nuusutamise osa. Viru tänaval seal lilleletide vastas on ühes poes Eesti käsitööküünlad. Need on nagu maailmaparimate lõhnadega. Eriti kurgi-aaloe, jõululõhnad mulle eriti ei istu. Kahjuks seal üsna kallid need, aga võite kinkida mulle, eksseks.
Pärast sõitsime parima Saue bussi - 191ga Stina poole. Ta värvis mul pea kriipsu võrra tumedamaks. Kahe nädala pärast peaks see maha kulunud olema, aga otsustasin, et siis püsivärviga üle. Ainuke, kellele heledam rohkem meeldib on mu ema vist.
Reedel käisin trennis nagu tubli laps ikka, üheksaks Stina juurde. Pidime piparkooke tegema, aga kuna ma nii hilja jõudsin, siis olid kõik ammu valmis. Tegime siis lihtsalt plikside õhtu ehk näomaskid ja söögiorgia. Johanna värvis veel Stinal pead. Vaatasime "The virgin suicides" ära. Suht ... ok. Uniseks tõmbas ja kerra ära.
Hommikul ärkasin 11 Orava kõne peale, et ta veerand tunni pärast mu maja ees. Jooksin koju, viskasin trenniasjad kotti ja minek. Selgus, et peale meie kahe olid tublid karastatud neiud vaid Birjo ja Laura. Trenn oli Arigato kõrval kunstmurul. Tuul lõõtsus, pallid veeresid minema, kindad lendasid. Mulle meeldis. Vahelduseks hea, kui ülerahvastatud platsil pole. Arendab teisi külgi ka. Mingi skill on kuskilt tagasi tulnud vist. viimasel ajal tuleb veidi paremini välja ja tuju ka kohe hea.
Pärast trenni oli mul bussini kõvasti aega. Sammusin Laura sabas, käisin koos temaga Janeli müügioskusi vaatamas. Sain leiba, see oli oioioi kui hea. Kõht oli ka tühi ilmselgelt. Kunagi jõudsin koju ka ja edasi kuhugi väga ei liikunudki. Minesweeperi ja tetrise nolamisega laupäevaõhtu oli.
Pühapäeval lebotasin pool päeva ja siis käisin Kadiga jõukas. Eelistaks pigem mingit tunnikest kuskil statal, mis lumevaba. Tegelt oli täitsa vahva :)
Täna on esmaspäev. Maailmalõpuni on tervelt neli päeva veel.
Jõulupeole teeme walk of fame'i ja sellepärast tegime kuldseid tähekesi täna. Minu täht oli kõige suurem, sest ma olen kõige tähtsam ju. Tegelikult oli nii, et igaüks tegi kodus olevast papist midagi ja mul lademes seda ju. Klassijuhataja tunni ajal me Grethega spreitasime neid kuldseks. Lõpuks sõrmed enam ei liikunud külmast. Muusikaõpetaja läks vahepeal mööda ja küsis, miks me maapinda kaunistame. Võib ka nii. Meenutab veidi piparkoogitainast, kui vormidega augud sisse tehtud juba, aga ilmselgelt see ei püsi seal kooli nurga taga üle päeva.
Tähekesed kuivasid ülejäänud klassijuhatajatunni kunstiklassis ja terve klass istus mõnusa keemiaaroomi sees. Kellele hakkas pähe ja kellele mitte. Edasi suundusin Artisesse vaatama filmi Dorian Grayst. See oli suht kohutav. Fifty shades of Dorian Gray, jupjupjup. Mingid vaglad roomasid portree näo sees ja mingi vend jäi rongi alla. Kergelt öökima ajav või mis. Vähemalt oli Ben Barnes kuum nagu alati.
0 kommentaari