CCCVI

02:07

ehk 1000 pilti majadest - Mariann käis Itaalias











































































28.07
Jõudsime lõunaks Itaaliasse. Sõitsime bussiga Lido di Jesolosse, mis on kilomeetrite pikkuse rannaribaga kuurortlinn. Tipphooajale kohaselt oli tee ummikuid täis ja me ainult passisime ja passisime. Kui lõpuks kohale jõudsime ja end hotelli sisse saime seada oli parajasti siesta aeg ja kõik inimesed olid majadesse varjule koondunud. Me läksime aga randa kõrvetavalt kuuma päikese alla. Hotell oli rannast ~300 m. Tagasiteel käisime poest läbi, ostsime arbuusi. Eesti omadega ei anna võrreldagi. See oli lihtsalt niivõrd mahlane ja magus. Kaesime veel hotelli basseini üle ja siis läksime mööda poetänavat jalutama. Itaaliast oli ju vaja mõni aare ka võtta. GPS juhatas meid kuhugi männiparki, iseenesest ilus koht, aga aare mulle väga ei meeldinud. Klassikaline karbike kilekotis oli. Jalutasime kaks kilomeetrit tagasi ja läksime Itaalia pitsat proovima. Kell oli 7-8, õige elu alles algas. Peatänav oli paksult edasi-tagasi voorijaid täis ja ka söögikohad olid rahvast pungil. Proovisime ka tiramisu, mis väidetavalt olevat Veneetsiast pärit.

29.07
Hommikul istusime jälle bussi peale ja sõitsime paari kilomeetri kaugusele, kust istusime edasi paadikese peale, mis meid Veneetsiasse viis. Jalutasime koos giidiga veidi ringi, vaatasime kuulsamaid paiku nagu Püha Markuse väljak ja Rialto sild, mis oli üle Suure kanali viivatest esimene. Hiljem anti meile vaba aega, mida kulutasime mööda mitte-turisti tänavaid tiirutades ja aardeid otsides. Iseenesest oli huvitav linna ka sellest küljest näha. Imekitsad käigud olid paras labürint. Sa võid olla aardest vaid kümnekonna meetri kaugusel, kuid vahel on kanal ja silla juurde pääsemiseks pead tagasi majade vahele tiirutama minema. Kuulus gondlisõit jäi proovimata. Selle eest sai suu magusaks itaalia jäätisega. Mis imenipiga nad teda nii head teevad? Eestist kuskilt kioskist jäästist ostes on see üsna kõva. Sealne oli poole pehmem ja selline kreemine. Hind oli küll krõbe 1 pall maksis üle euro, aga sööma võiks teda jäädagi. Sellistes turistihordide läbisaalimispaikades on kõik kallis. Tualeti külastamine oli näiteks 1,5 euri nägu.

30.07
Varasem osa päevast kulus varakristlike kirikute vaatamiseks Ravennas. Neile oli iseloomulik pisikestest kivikestest uhked mosaiigid. Pärast lõunatamist sõitsime kindluslinna Dozzasse. Jalutasime tänaval ja vaatasime maju. Asula oli huvitav selle poolest, et seal toimub igal aastal mingisugune kunstiüritus ja igale majale on mõni kunstnik pildi maalinud. Minu lemmikuid võite ülevaltpoolt vaadata. Järgnes pikk kojusõit. Jõudsin tüdida möödalibisevatest korduvatest maisi- ja viinamarjapõldudest ning veel peaaegu lõpule ainsa kaasavõetud raamatuga.

31.07
Ainuke päev, mis algas hiljem ja seetõttu sai hommikul rannas päevitada ja ujuda. Lõunamaa päike võttis hästi ja isegi mu lubivalge kõht sai tooni võrra pruunimaks. Pruunist tegelikult rääkida ei saa. Ujumine aga ebaõnnestus, veeallergia + SOOLANE vesi = punased laigud, mis sügelevad, torgivad ja ei kao ära. Uuesti proovida ei taha.
Kella kaheteistkümnest viis buss meid paadi peale. Külastasime kõigepealt Burano ja siis Murano saart. Burano on kuulus seal valmiva pitsi poolest. Seda traditsiooni on järgitud põlvkondade kaupa. Esemed olid tõesti väga uhked ja keeruka aeganõudva käsitööna olid hinnad ka vastavad. Pitsist pluus maksis üle 280 euro. Teine Burano eripära oli see, et kõik majad olid eri värvi. Sooviga naabrist erineda ja teda üle trumbata võõbatakse oma maja võimalikult erksaks.
Murano saarel käisime esmalt klaasitöökojas, kus meile näidati, kuidas puhutakse klaasist pudelit ja seejärel, kuidas valmib klaasist hobune. Vaadata, kuidas kõigest mõne minuti jooksul kuumast klaasplönnist hobune välja võlutakse, on nagu filmi jälgimine. Pärast saime veel igasuguseid klaaskujusid vaadata ja osta.
Õhtuks sõitsime uuesti Veneetsiasse, kus kella kümneni jällegi aardeid otsisime.

01.08
Käisime Veronas, kus Shakespeare'i teose "Romeo ja Julia" tegevus toimub. Tegelikult olevat need pered elanud hoopis Vicenzas. Kuulsa Julia rõdu ja seinu katva linnakultuur-kunsti nägime ära ja pärast seda jalutasime veel veidi linnas ringi. Järgmiseks istusime bussi ja sõitsime Garda järve äärde ühele maakitsusele, kus asusid hiiglasuured villad. Need olid tõsiselt uhked.

02.08
Ilmselt kõige huvitavam päev. Sõitsime Alpidesse, dolomiite vaatama. Sõit oli küll üsna pikk, aga bussiaknast avanev pilt ei lasknud magada. Maisipõldude asemel sai jälgida kuidas mäed aina lähemale ja lähemale tulevad. Kui me siis lõpuks eelmäestikku jõudsime, vaheldusid jõeorud ja tunnelid. Päike paistis ja kõik sillerdas. Peatusime suusakuurortlinnas, kust sõitsime tõstukiga 3191 meetri kõrgusele. Kahjuks oli seal pilves ja vaadet ei saanud imetleda. Laskusime ühe peatuse võrra pilvedest allapoole ~2500 m kõrgusele. Seal imetlesime vaadet ja sõitsime tagasi alla.
Hiljem käisime veel veinimõisas, kus oli veinide degusteerimine ja väike ekskursioon.

03.08
Ma olin kuidagi väga väsinud ja loid ning oleksin tahtnud päev otsa magada, aga jälle tuli bussi peale ronida. Seekord sõitsime Brenta kanali äärde aadlivillasid vaatama. Eks nad olid seda vaatamist ka väärt. Nautisime arhitektuuri veel ka Vicenzas. Viimane peatus oli väiksemas linnakeses, kus oli ilus sild ning seal sai veel viimast korda itaalia jäätist nositud. Lemmikmaitse - kookos!

04.08
Kell seitse väljasõit hotelli eest. 11:20 oli lennuki stardiaeg, mis küll mõnevõrra edasi lükkus, aga 15:10 maandusime Tallinnas.

You Might Also Like

0 kommentaari

2017 Reading Challenge

Mariann has read 8 books toward her goal of 100 books.
hide

2016 Reading Challenge

2016 Reading Challenge
Mariann has read 1 book toward her goal of 130 books.
hide