ehk epic lõuna

Sättisime end arvutiklassist alla tulema. Kell oli juba helisenud ning kõhud olid juba ammuilma tühjad. Reede ja hernesupp ei kõlanud just parima paarina, seega polnud raske teha valik päevaprae kasuks. Saatus naeratas ning leidsime ka vaba laua.
Mariann.
Helena. 
Burt. 
Markus vaatas meie taldrikutel olevaid toidukuhjasid, ila suunurgast tilkumas. Üks-kaks ja ta ühines meie seltskonnaga.
Mõne aja pärast oli aeg magustoidu kallale asuda. Esitasin Markusele süütu küsimuse: "Kas sa aprikoose sööd?" "Ma pigem magan!" tuli vastuseks. Burt mu kõrval vaatas pingsalt oma kandikule ja muigas. Helenagi kihistas vaikselt. Ma turtsatasin. Markus vaatas segaduses näoga ringi. "Ma peaks KAKSKÜMMEND minutit varem ärkama!" teatas ta resoluutselt. Selle peale naersime me kõik juba. Markus on veel rohkem hämmeldunud. "Küsimus oli, kas sa sööd APRIKOOSE," mainib Helena justkui muuseas.


Ja nii ongi. Enam-vähem.