CVII

22:22

ehk sorry, i'm late


eile sai siis Eesti-Serbial käidud. Geeliaga sõitsime seitsmeks linna juba. Käisime ta õe töökohas, pugisime kõhud täis. Seejärel avastasime ehmatusega, et kell on juba pool üheksa. Jooksime trollile ja mingi 7 minutit enne üheksat jõudsime Kristiinesse. Ma tahtsin endiselt seelikut osta endale ja selle 7 minutiga sain ta selga proovitud ja ostetud. Riietuskabiinis libisesin koos vaibaga ja lendasin nurka hunnikusse, hästi. Igatahes seelik super hinna eest soetatud liikusime edasi. Poe võreuks lasti meie selja taga alla. Veerandiks jõudsime trepi sabasse. Appi, kui pikk see oli.
Igatahes täpselt siis, kui me trepi otsa jõudsime sõitis kohale mingi 12 politseibussi. Meid aeti eemale, turvameeskondtuli seisis vahele. Isegi trepilt kutsuti osad inimesed tagasi. Vahepeal tundus, et mäng jääb nägemata. Seisime seal turvade ees, seltsiks staadionilt kostvad rõkatused ja selja tagant pahaste fännide hääled. Mõned veidi vähem kainemad olid ikka päris tigedad. Umbes 5-10 minutit hoiti meid seal ja seejärel läks politsei minema ja meid lasti sisse.
Õnneks olid meie kohad üsna vahekäigu lähedal, inimesi istuma minnes ei seganud vist.
Mäng oli nii jõhker. Aina mehed lendasid. Lumi muutis tingimusd eriti karmiks. Vaheajal tõmmati ju lausa jooned punaseks, et neid näha oleks ja esimesele poolajale lisati 5 minutit, sest vahepeal puhastati jooni lumest. Vassiljev oli super nagu alati. Purjel läks selles mängus paremini, kui eelmises aga minu meeelst on Puri siiski parem mängija. Nii kahju, et ta oma jalga vigastas. Mu pilk saatis süngelt, kuidasta mööda väljaku äärt minema lonkas. Et Oper mängu pandi, imestas mind. Teda näeb nii harva. Väga silmapaistev ka polnud, vanaks on jäänud mees. Kohtunik oli kõige hullem. aga no, need on need inimlikud eksimused, mis jalgpallis tulevad. Mujal spordimängudes on vist enamus läinud videokohtunike vms peale üle. Ei tule praegu termin meelde kahjuks. Aga see värav,mis seisu viigistas oli küll super. Kink pettis väravavahi niivõrd hästi ära ja siis otse allanurka, fantastiline. Täna oli publik palju elavam, staadion ainult kajas ergutamsiest. Ja see viimane Serbia suluseisus värav. Kõik hüppasid püsti, ootusärevus, pinge ja siis seda ei loetud. Ei oskagi öelda, kumb staadioni kõvemini karjuma pani, värav või mitte löödud värav? Aga alagrupis 1 punkt juures, 4 mängu ees. Pöidlad pihku, hambad risti!

Ükpäev suutsin end kooli õigeks ajaks ajada, kui 7:45 ärkasin, tubli mina :)
Kui kedagi see inglise keele plakat huvitab, siis koolis 4ndal tammemetsa klassi juures üleval nüüd, õppige iiri mütoloogilised elukad selgeks!
Pluus: thrifted ^^

You Might Also Like

0 kommentaari

2017 Reading Challenge

Mariann has read 8 books toward her goal of 100 books.
hide

2016 Reading Challenge

2016 Reading Challenge
Mariann has read 1 book toward her goal of 130 books.
hide