Aitäh, Rahva Raamat, raamatu eest!

Järjekordselt raamaturiiuli ees seistes lugemist valides püüdis mu tähelepanu millegipärast Maria Grund "Surmapatt", mis mõni aeg tagasi kirjastuselt minuni jõudis. Kaanekujundus on küll üpriski eemaletõukav, aga sisukirjeldus seitsme lapse ja seitsme patuga kutsus lugema.

Tänapäev, saar Rootsi idarannikul. Kriminaalkomissar Sanna on uurijana tasemel, kuid isiklik elu on peale lähedaste hukkumist rööbastelt maha jooksnud. Naise partner on pensionile minemas ja mandrilt saabub asendajaks Eir, kes loodab peagi hea soovitusega tagasi kriposse suunduda. Juba esimesel tööpäeval tuleb väljakutse veega täitunud karjääri juurde, kust leiti neljateistaastase Mia Askari surnukeha, randmed läbilõigatud, ilmselge enesetapp. Järgmisel päeval leitakse jõhkralt mõrvatud rikas vanaproua. Juhtlõngu eriti pole, kuid tolle ratastoolis abikaasa on kui maa alla vajunud. Ei möödu kuigi palju aega, kui ilmub järgmine laip, täpselt sama jõhkralt tapetud, kui eelmine. Tuleb välja, et mõrvadel on seos Miaga ja edasi uurides ilmneb pidepunkte veelgi.

"Surmapatt" on üks õige põhjamaade krimka, milles on kuritegude kõrval fookuses uurijad ise, kellel leidub oma probleeme pea sama palju kui juhtumis endas. Niidiotsi ajavad taga kaks naispolitseiniku, üks keerulisem kui teine, aga mõlemad väga tahtejõulised. Sanna minevikus on suur tragöödia. Eiri probleemid on olevikus. Üks naine leinab meest ja last ning haub kättemaksuplaane karistuseta jäänud süütajale. Teine on keerulise iseloomuga ja peab sõltlasest õe eest hoolt kandma. Nad moodustavad küll huvitava duo, aga vahelduseks oleks mõnus lugeda mõnest komissarist, kelle elus kõik tip-top on.

Romaan ei olnud just kõige tempokam lugemine. Põiked uurijate eraellu võtavad hoogu maha ning väga palju on pimedas kobamist, enne kui õigele rajale jõutakse. See ei olnud päris see, mida ootasin. Kuna kirjeldus räägib seitsmest patust ja seitsmest lapsest, eeldasin, et nad kõik tulevad mängu, aga nii ei olnud. Ei ole rituaalmõrvu, mis pattudega seotud oleks või seitset surnud last. Võigast vägivalda on sellegipoolest. Lisaks eeldab autor, nagu teaks kõik lugejad une pealt, mis need seitse surmapattu on, ning täpsemaid seletusi ei paku. Mina nendega kursis ei olnud, aga google aitas muidugi hädast välja. Üle kivide ja kändude jõuab lugu rabava lõpuni, mis tekitas isu järje järele.

Maria Grund on rootsi kirjanik ja stsenarist. Ta on sündinud ja kasvanud Stockholmi külje all. Ta on pikalt töötanud filmi- ja meediamaastikul, elades nii Londonis kui ka New Yorgis. Nüüd resideerub ta Gotlandil. "Surmapatt" on naise debüütromaan. (allikad: 1)

"Surmapatt" on krimilugu kahest naispolitseinikust, kes Rootsi saarel mõrvarit püüavad tabada. Mõlemad on huvitavad tegelased, kelle eraelu probleemid samuti romaanis kajastuvad. Juhtumi uurimine edeneb üsna visalt ning ma ei leidnud surmapattude osas päris seda, mida ootasin. Ootamatu lõpp tegi siiski vahepealsed puudused tasa ja pani järge ootama. Soovitan põhjamaade krimkade huvilistele!