Dave Grohl “Tõsilugusid elust ja muusikast” on muusiku koroonaprojekt ehk pandeemia ajal kirjutatud autobiograafia. Võtsin selle lugemisse pärast fiktiivsest bändist kõnelevat Taylor Jenkins Reidi romaani "Daisy Jones & The Six", kuna tahtsin päris muusiku lugu. Ma ei ole küll kuskilt otsast autori fänn. Nagu viimati loetud biograafia puhul, pean taas tõdema, et ei teadnud enne sellest mehest midagi, kuigi tema bändid on maailmakuulsad. Ühesõnaga, avastamist oli palju.

Tänapäev, USA. Dave Grohl kasvas üles Virginia osariigis. Ta käis alles keskkoolis, unistades muusikukarjäärist, kui tekkis võimalus liituda trummarina ühe oma lemmikbändiga. Kool jäigi pooleli ning nooruk sai maitsta alustava muusiku elu, kui koduks on tuuribuss ning raha napib. Ta on olnud bändide Scream, Nirvana, Foo Fighters, Them Crooked Vultures liige. Aastate jooksul õnnestub mehel kohtuda mitmete oma eeskujudega ja osadega ka koos esineda. Muusika kõrval jagub Davel armastust ka oma emale, abikaasale ja kolmele tütrele, kelle nimel ta on valmis sõna otseses mõttes teisele poole maakera lendama.

"Tõsielusid elust ja muusikast" oli puhas nauding, ajas naerma, tõi heldimuspisara silma ja kurvaks tegi ka. See on ilmselgelt märk suurepärasest biograafiast, kui selle keskmes olev isik sind otseselt ei huvita, aga tekst haarab täielikult endasse. Grohl kirjutab siiralt ja südamlikult oma muusikaarmastusest ja karjäärist. Mees on näinud tohutut vaeva, aga jääb tagasihoidlikuks, kõrvutades saavutatud edu õnnega. Kõige rohkem kumas tekstist tema uskumatus, kuidas tal on vedanud. Kui ühest küljest on Grohl tuhandete fännidega muusik, siis teisest on ta ise rokifänn ning kirjeldab kohtumisi oma iidolitega nii alustava nolgina kui juba siis, kui endale nime on teinud ja imestab, kui teda Valgesse Majja või Grammyde jagamisele esinema kutsutakse. Nii mõnigi kohtumine, vähemalt nii nagu ta neid raamatus kirjeldas, paistis küll jumalikku kokkusattumusena. Säärastest sündmustest lugemine innustab küll suuremalt unistama.

Teos kulgeb enam-vähem ajalises järjekorras, tehes vahel põikeid minevikku. Dave'i noorusaastad on ikka üsna metsikud, no kujutage ette nälgiva kunstniku elu, millega kanep käsikäes käib. Pea üleöö saabub läbimurre ja kiire kuulsuse kogumine, millele järgnevad kontserdid, kus bändiliikmed oma elu pärast kartsid. Muusika valmimise detailidesse autor väga ei lasku, kirjeldades pigem esinemisi ja üldist eluolu. Nautisin eriti seda, kuidas ta avas oma pereelu, kus muusik otsib karjääri ja laste kasvatamise vahel sümbioosi. Härdaks tegi, mida mees oma lähedaste heaks oli valmis tegema, viis surnud sõbra ema kokku tema muusikaikooniga, lendas Austraaliast edasi-tagasi, et tütardega paar tundi tantsupeol osaleda.

Dave Grohli fännidele ja teistele rokkmuusika austajatele on see teos kindlasti maiuspalaks!

Aitäh, Koolibri, raamatu eest!