A.F. Steadman "Skandar ja vaimu sõda" paneb punkti koguperefantaasiasarjale, mis on tulvil sõprust ja võluväge ning ükssarvikuid. See oli mu aasta oodatuim raamat, kuna vähe sellest, et lugu iga osaga ("Skandar ja ükssarvikuvaras", "Skandar ja kummitusratsur", "Skandar ja Kaose Katsed", "Skandar ja luukereneedus") aina põnevamaks läheb, viimane neist lõppes pommuudisega. Niisiis kibelesin sedamaid lugema, kui lilla kaunitari pakist välja harutasin.

Elukorraldus Saarel on tundmatuseni muutunud. Võimul püsiv kommodoor pöörab tagasi kõik viimaste aastaste liberaalsed muudatused, lisab omalt poolt kamaluga karme reegleid ja valmistub alustama sõda. Lindpriiks kuulutatud ja reetmisest murtud Skandar ei vannu alla. Ta asub kokku kraapima liitlasi, sõlmides rahu endiste vastastega, et diktatuur kukutada ja päästa ähvardavast ohust nii Saar kui ka Mander. Neil on vaja erakordselt head plaani, sest kuigi poisi poolehoidjad õpivad nii vaimuelemendi kasutamist kui ka Uitajate salanippe, siis väike armee kahvatub kommodoori suure ülekaalu kõrval. Niisiis otsitakse abi Saare minevikust, muukides lahti selle saladusi päris algusaastatest. 

Kas koguperekirjandus on kirjandusžanr? Kui ei, siis esitan kandidaadi. Sinna hulka võib lugeda kõik lood, mis on korraga nii lihtsad kui ka mitmetahulised, kõneledes meid kõiki puudutavatest, üdini inimlikest teemadest: sõprus ja armastus, vaprus ja hirm, lootus ja kaotusvalu, reeturlikkus ja lojaalsus, ebaõiglus ja väärikus. Igas Skandari raamatus seistakse silmitsi mitmete probleemidega ning nähakse vaeva nende seljatamisega. Mis kõige olulisem - kogu sari utsitab olema parem, vabanema eelarvamustest ja võõravihast, avasüli tervitama individuaalseid eripärasid. Igaüks peaks aeg-ajalt säärase sõnumiga raamatuid lugema!

Skandar on äärmiselt sümpaatne kangelane, õilis ja ekslik. Ka kõrvaltegelaste seast kerkib esile palju lemmikuid. Tõsi, mõned jäävad nimedeks paberile ja iseäranis ükssarvikutel on raske vahet teha. Igaüks leiab siiski oma, kellele pöialt hoida, olgu see siis suurte unistustega tüdruk, kellest saab kogu Saare hirm, või seppa armuv ratsuripoiss. Arengukaari on igasuguseid.

Kui ühest küljest võlub "Skandar ja vaimu sõda" fantaasiamöllu, elemendimaagia ja raevukate ükssarvikutega, siis teisest vaatab peegelist vastu tänane päev, kus võimule on pääsenud need, kes ei salli erinevusi ja püüavad neid ühiskonnast välja juurida. Appi tõttab vaid mõni üksik ning ülejäänud vaatavad vaikides pealt, kuna kardavad muutusi ja ennast ohtu seada. Lihtsam on kurja maailmaga leppida. Õnneks on Saarel Skandar. Tema seiklused selles raamatus pakkusid rohkelt emotsioone, üllatusi ning meeldejäävaid hetki, millest kõigi kohal troonib, kuidas kangelane viimases lahingus vastase alistab. Oh, lõppeks kõik sõjad nii...

Lõpetuseks soovitan seda sarja väga ja toonitan uuesti, et sel maru vahval seiklusel võib igas vanuses lugeja lasta end kaasa viia!

Aitäh, Varrak, raamatu eest!

A. F. Steadman "Skandar ja Kaose Katsed" ning "Skandar ja luukereneedus" viivad kaasa elama Skandari katsumustele kolmandal ja neljandal kooliaastal. Kes pole kursis, siis selle põneva fantaasiasarja lihamaiate ükssarvikute ning tarmukate teismeliste seiklustest leiab lastekirjanduse riiulist. See ei tähenda sugugi, et seda igas vanuses lugejad nautida ei võiks. Teekonda alustab "Skandar ja ükssarvikuvaras", kus selgub, mille poolest Skandar eriline on, ning sellele järgneb "Skandar ja kummitusratsur". Kui septembris oli väljakutse raames vaja leida raamat, mille tegevus toimub saarel, oli aeg järgmised Skandari seiklused riiulilt alla võtta, sest nood viivad just saarele nimega Saar. 

Kui päris aus olla, siis eelmised kaks osa ei tekitanud ahvivaimustust. Kuklas kummitasid, lisaks kummitusratsurile, paraleelid Potteri-saagaga ja ebaloogiline õppekava. Ent Skandar ei järgi tüüpilist sarjade mustrit - hea algus, kesine keskosa, tugev lõpp, vaid kulgeb tõusujoones. Kolmas ja neljas raamat olid äärmiselt põnevad, seikluslikud ning julgete pööretega. Hindasin eriti kõrgelt, kuidas mõlemad järgisid oma suunda ning liigutasid samas edasi üleüldist lugu.

Skandari kollanoka-aasta Kotkapesas, Saar. Kolmas õppeaasta pole kergete killast. Ükssarvikud kipuvad ülekäte minema ning noored ratsurid näevad kurja vaeva nende kontrollimisega. Skandari tähelepanu hajutab veel mure õe pärast. Sellegipoolest tuleb läbida Kaose Katsed, aasta peale jagunev seeria osavuse ja nutikuse tuleproove - üks iga elemendisektori kohta. Appi tuleb võtta kõik seni õpitu, kuid proovile pannakse ka ratsurite vaheline sõprus. Ainult kõige tugevamad jätkavad Kotkapesas treenimist. Kui see üldse avab järgmisel aastal uksed, sest osav pikanäpumees on Saare tuleviku küsimärgi alla seadnud.

"Skandar ja Kaose Katsed" ei tekitanud hetkekski tunnet, et eelmise osa lugemisest on jupp aega möödas. Kotkapesa virvarr haaras hetkega kaasa: isepäised ükssarvikud, põnevalt üles ehitatud katsed, lähikonnas luusivad vaenlased, koostöö proovilepanek, maagia ja maailma päästmine. Skandar, Bobby, Mitchell ja Flo lähevad üheskoos läbi tulest ja veest ning nende kaljukindlast sõprusest lugemine teeb südame soojaks. Juba eelmist osa lugedes mõlgutasin mõtteid, kuidas tegelased mõjuvad noorematena. Kui esimest õppeaastat alustati 13-aastastena, siis kolmandaks on nad sirgunud 15-aastasteks. Kõik on loo käigus arenenud, aga murdeea probleemideks leheruumi ei jagu. Skandaril on küll silmarõõm, aga poiss on selles vallas väga tagasihoidlik.

Skandari noorlinnuaasta Kotkapesas, Saar. Uus treeningaasta ei jõua alatagi, kui juba järgmine hädaoht tabab. Ratsuritega ükssarvikud hakkavad muutuma metsikuteks. Needusest põhjustatud kaost kasutavad võimu haaramiseks need, kes ei salli Skandari tulekuga kaasnenud muutusi. Poisi vabadust hakatakse sammhaaval kärpima, kuid sõbrad on valmis tema nimel reegleid trotsima. Ühiselt pingutatakse needuse peatamise nimel, samal ajal kui Kotkapesa ainus lahendus on õppekavasse tagasi võtta maagia võimas ja ohtlik vorm, millega vaenlane alistada.

"Skandar ja luukereneedus" kergitas põnevuse sootuks uuele tasemele kõrgemate panuste ja uute kurjamitega. Ükski koolilugu ei oleks täielik, kui poleks seda ühte õpetajat, keda kogu hingest vihata. Skandarit rõhuvad veel süütunne ja kaotusvalu ja vana hea eelarvamuste koorem. Olukord muutub üha lootusetumaks ja õpingud ei tundugi enam kõige tähtsamad, kui viimaks pööratakse tähelepanu küsimusele, kas spordivõistlustel hiilgamine on tõesti ainus kasutusviis ükssarvikute väele ja ratsurite maagiatreeningutele. Ootan väga, kuhu viies ja viimane osa tüürib, sest lõpp võtab sõnatuks! Muide, kui eelmistes raamatutes pole olnud võimalik määratleda tegevusaega, siis see paigutub selgelt aastasse 2026. Lisaks märkasin varjatud viidet Taylor Swifti loomingule!!

Olen täiesti haaratud ja soovitan Skandari maailma kõigile! PS! Olgu kõrgemad jõud tänatud, et on mõni sari, mille puhul ei valitse hirm, et seda ei tõlgita lõpuni!

Aitäh, Varrak, raamatute eest!

Aitäh, Varrak, raamatu eest!

Ma ei jõudnud reisi ajal blogimisega tegeleda, aga olen tagasi kodus ja haaran kohe härjal sarvist. A.F. Steadman “Skandar ja ükssarvikuvaras” oli mu viimane mais (!) loetud raamat.

... ükssarvikud ei ole pärit muinasjutumaalt; nemad kuuluvad õudusunenägudesse.

Kaose Karikas, võidusõit, kus võtavad mõõtu tiivulised ükssarvikud ja nende ratsurid, on aasta oodatuim suursündmus. Nagu kõik muu maagiaga seonduv, toimub seegi Saarel, tillukesel maalapil Suurbritannia ja Iirimaa vahel. Avalikkus on võistlusele kaasa saanud elada vaid 13 aastat, enne seda peeti igasugust võlukunsti müüdiks. Olgugi et elukad on karmid ja verejanulised, tahab nüüd iga laps olla väljavalitu, sõita Saarele, kus ükssarvikud elavad ja olla see, kes loob ühega neist sideme ning aitab tal kooruda. Skandar Smith on 13 ja valmistub koorumise eksamiks. Eelmisel aastal kukkus tema õde Kenna läbi, aga poisil õnnestub kõige kiuste ratsuriks saada. Saarel on ärev aeg, kuna Kaose Karika võitja ratsu varastatakse. Peagi selgub, et Skandar on ainus, kes saab vastu astuda vargale, hirmuäratavale Põimijale.

Kuigi kõik teavad, et võlukunst on olemas, siis sügavamad teadmised peituvad kõik Saarel. Ükssarvikute ümber on küllalt müstilisust ja põnev oli koos Skandariga avastada, mis peitub saladuseloori taga. Esmamulje elukatest oli küll palju verejanulisem, kui see, mis jäi pärast lähemat tutvust. Nunnudest ponidest on asi kaugel, aga tegu pole siiski metsikute koletistega. Üldse on iga fantaasiaraamatu puhul mu lemmik maailma avastamine ja õppimine, kuidas miski toimib. Kõik, mis jäi väljapoole Saart tundus üsna samasugune nagu meie oma ja üllataval kombel ei tulnud välja ühtki suuremat otstarvet maagiale kui üks suurejooneline ükssarvikute võistlus sellega kaasneva au ja kuulsusega. 

“Skandar ja ükssarvikuvaras” on maagiaküllane lasteraamat, üks neist, mis tahaks olla järgmine Harry Potter. Ma kipun tahes-tahtmata iga uut fantaasiaromaani võrdlema nendega, millega ise üles kasvasin. Selles teoses märkasin palju Rowlingu mõjutusi ja paralleele võib tõmmata ka teiste populaarsete ulmekatega nagu Suzanne Collinsi "Näljamängud" või Christopher Paolini "Eragon". Ühele tõrjutud poisile avaneb maailm täis võlukunsti, ta läheb internaati ja leiab sõbrad, õpib suureks võistluseks valmistudes maagiat ning just tema on see, kes peab vastu astuma tumedale jõule, mis kõiki ähvardab. Põhimõtteliselt võib öelda, et see on vana lugu uues kuues, aga mina igatahes nautisin. Sellest ma küll aru ei saa, miks goodreadsis troonivad 1- ja 2-tähe arvustused. Mind võlusid lapsepõlve süütud seiklused, kõikevõitev sõprus ja surmavad ükssarvikud. Ainuke loogikaviga, mis mind häiris, oli see, et Inglismaad nimetati mandriks. Jään põnevusega ootama, mida järgmine osa toob!

A.F. Steadman on briti kirjanik. Juba lapsena meeldis talle fantaasiamaailmadesse kaduda ning jutukesi kirjutada. Ta töötas mõnda aega juristina, kuni sai aru, et selles valdkonnas pole piisavalt maagiat ning läks loovkirjutamise kursusele. Seal kirjutas Steadman lühijuttude kogumiku ja romaani advokaatidest, aga ükski kirjastus ei tahtnud seda avaldada. "Skandar ja ükssarvikuvaras" on naise debüütromaan. Visioon mitte-nunnust ükssarvikust, kelle seljas ratsutab poiss ilmus talle 8 aastat varem, kui Steadman praktikandina Londoni ja Oxfordi vahel liikles. Leping kolmele raamatule viieosalisena planeeritud sarjast tõi talle rekordilise 7-kohalise avansi. Peaaegu terve esimene raamat on kirjutatud pandeemiaaegses isolatsioonis. (allikad: 1, 2)