Ilukirjanduse vahele sattus mulle kätte ka üks biograafia, nimelt Nike'i looja Phil Knighti memuaarid, mis kannavad pealkirja "Jala jälg. Nike'i algust meenutab selle looja".  Raamat oli kirjutatud väga ladusas ning mõnusas stiilis. Selle põhjal ei oskakski öelda, et autor on ärivaldkonna inimene, mitte elukutseline kirjanik. Näiteks Steve Jobsi eluloosse ma end tundideks ära ei kaotanud, kuid Phili lugu ei suutnud ma poole peale jõudes enam käest panna ning lugesin mitu tundi jutti, kuni viimase leheküljeni. 

Nike'i loomiseni oli pikk tee. Phil Knight suundus, nagu paljud noored, peale kooli lõpetamist maailma rändama, kogudes julgust, et viia ellu oma suur idee - hakata Jaapani spordijalatseid ühendriikidesse importima. Firmakohtumisel esines Phil kindlalt, väites et ta on suure firma Blue Ribbon Sports juht ning tellis kohe esimesed näidised isalt laenatud viiekümneka eest. Jäi üle koju tagasi sõita ja olematu ettevõtte reaalseks muuta. Algus läks edukalt, sest ettevõtte käive kahekordistus iga aastaga. Ometi oli firma kogu aeg pankroti äärel ning pangad vaatasid sellele viltu ega tahtnud raha anda. Võib öelda, et Phili jaoks käisid sihikindlus ja õnn käsikäes. Ta ei kavatsenudki alla anda ning importettevõttest sündis lõpuks Nike. Loodi enda tooted ning tuldi jalatsimaailma paljude uuendustega.

Raamat ei suutnud mind kohe köita, sest mind ei huvitanud Phili reis eriti, kirjeldused olid pinnapealsed ja ei tundunud tähtsatena. Firma loomine ning selle igapäevased probleemid olid palju paeluvamad ja mingil hetkel avastasin, kui põnevaks mälestused on muutnud. Phili argielu kahanes pea olematuks, kui kogu tema aja hõivas ettevõtlus, heitlemine, et pinnal püsida. Põnevust hoidis ülal see, kuivõrd õhkõrna niidi otsas Nike'i firma pidevalt rippus. Neil vedas korduvalt ja ülejäänud maailmal ka, sest suurepärane ja uuenduslik bränd oleks võinud kergelt hukka saada. Lausa vihastasin, kui teised jalatsitootjad Nike'i sadulast maha üritasid tõmmata. See pani mind mõtlema, et paljud head ideed, millel pole niivõrd õnne, kui Nike'il, ei jõua mitte kuhugi. 

Mind üllatas eriti, kuivõrd huvitavav oli jalatsite ajalugu. Googledasin iga mainitud mudelit, nagu Cortez, Bruin, Tailwind. Kahjuks ei olnud raamatus pilte, mis oleksid lugu täiendanud, aga siinkohal oli internetist palju abi. Imestasin, kuidas Bowerman neid ise valmis vorpis ja koolisportlaste peal katsetas. Kujutage ette - nn vahveltallaga jalatsite prototüüp sündiski kasutades vahvlimasinat! Nike tõi jalatsimaailma nii palju uuendusi, loodan, et see polnud liialdatud. Õhk taldade sees - Nike! Toss tänavamoodi - Nike! Hoidsin neile iga õnnestumise juures pöialt, kuigi teadsin, et lõpuks peab hästi minema, vaadates kuidas bränd täna tipus troonib. Oleksin tahtnud veel edasigi lugeda, jalatsite lugu jääb edu saabudes pooleli, sest raamat keskendubki firma algusele, esimestele aastakümnetele.

"Jala jälg. Nike'i algust meenutab selle looja" on raamat, mida julgen soovitada kõigile. See oli huvitav, see oli inspireeriv ning tõstis Nike'i brändi väärtust minu silmis.